Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Iga koju tagasi tulija olgu oodatud

06.11.2013 | | Rubriik: Ühiskond

Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaal­se Rehabilitatsiooni Instituudi korraldatud naasmiskonverentsil räägiti tagasitulijate kohanemisraskustest ja neist ülesaamise võimalustest.

Eestisse on viimasel kümnel aastal asunud elama 24 000 inimest, kellest üle poole on siin varem elanud. Tullakse välismaalt õppimast või töötamast, ent tagasi tullakse ka sõjaväeliselt missioonilt või vanglast. Üleminekuga ühest kogukonnast teise kaasnevad kriisid ja kohanemisraskused. Millised need on ja kuidas neid ületada?
Konverentsi tervitama tulnud riigikogu esimees Ene Ergma ütles, et on isegi kaua Moskvas elanuna Eestisse naastes kogenud kohanemisraskusi. Üheks põhjuseks oli see, et lähim sõpruskond jäi sinna maha. «Mind päästis siin tennisemäng,» sõnas Ergma.
Suursaadik Tiit Matsulevitš elas järjest kümme aastat väljaspool Eestit. Ta ütles, et diplomaaditöö hoidis teda kursis kodumaal toimuvaga ja ta ise erilist kohanemisraskust kogenud pole. Matsulevitš rõhutas, et kodumaa on alati konkreetne maa ja kristlikus kultuuris on kodumaalt lahkumine anomaalia.
Iga lahkumine nõuab alati põhjendust, kuid naasmine mitte. Kurb fakt on see, et lahkunute hulgas valitseb kodumaa suhtes enamasti suur ükskõiksus: Soomes elas 2011. aastal legaalselt 23 000 eestlast, kellest riigikogu valimistel osales ainult 700!
Eestlasi elab nii idas kui läänes. Arho Tuhkru märkis, et välja on rännatud juba 16. sajandil. Kui 1992 algas Abhaasia sõda, toodi sealt eestlased tagasi. Nende esivanemad olid siit lahkunud 150 aasta eest. Paljud ei kohanenudki siin ja sõitsid hiljem tagasi. Tuhkru ütles, et ega kõik ei peagi tagasi tulema ja rahvas liigub üha rohkem. Kuid koju naasmine peab olema tehtud selliseks, et tulijad tunneks end siin oodatuna.
Kaitseväe missioonidelt naasnutel tavaliselt kohanemisraskusi pole, ainult perega kohanemine võtab aega. On aga neidki, kes ei näe enam motivatsiooni kaitseväes teenimisel ja kas lahkuvad või lähevad esimesel võimalusel missioonile tagasi. Kaitseväe vanemkaplan Gustav Kutsar tutvustas  tugiprogramme ja rõhutas, et iga kaitseväelane on oma kogukonna liige.
Vanglast vabanenute tugiisikuteenus aitab kohanduda eluga vabaduses, leida tööd, vähendada uute kuritegude sooritamist jne.
Konverentsil leiti, et on vaja  pöörata suuremat tähelepanu erinevate naasjate kohanemisraskustele, et iga tulija leiaks end oodatuna.
Tiiu Pikkur

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)