Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Ida-Viru ainuke luterlik puitkirik renoveeritakse

18.02.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Illuka kirik ei paista kõrge torni puudumise tõttu kaugele ja kaugemalt tulijal võib olla raske seda kohe leida. Peeter Lilleväli

Illuka kogudusele kuuluva kirikuhoone renoveerimise riigihanke pakkumised on avatud ja tegu saab olema esimese suurema värskendustööga 1930. aastal valminud puust kiriku ajaloos.

Illuka kogudust hooldava vaimuliku Avo Kiire sõnul seisavad ees üldised remonditööd: välisvooder vahetatakse ja värvitakse, katus parandatakse, kogu elektrisüsteem uuendatakse, hoone saab õhksoojuspumba näol uue küttesüsteemi, altariossa tuleb kolm väiksemat akent, kuhu tahetakse tulevikus vitraažid tellida, lagi saab uue vooderduse ja kogu kirik värvitakse seest ning väljast.

Kiire töö
Eeldatakse, et kogu renoveerimistöö maksumus on ca 200 000 eurot. Kogudust hooldav vaimulik toonitab, et 85aastast pühakoda pole tema eksistentsi ajal suuremal määral vuntsitud − hoone on saanud vahepealse aja jooksul vaid plekist katuse. Kuna Illuka kirik pole muinsuskaitse all, on seal lihtsam ümberkorraldusi ja remonti teha. Samuti ei pea seetõttu tööde tegijal olema muinsuskaitsealuse objekti käitlemise eriluba.
Kogudus ja vald loodavad, et juba veebruari lõpus võivad tööd kiriku juures alata. Talvisel ajal peab kogudus teenistusi nagunii käärkambris ja Kiire sõnul võib teenistused ajutiselt ka vallaruumidesse viia või osalevad aktiivsed koguduseliikmed Iisaku kirikus toimuvatel teenistustel − kui renoveerimistööd peaksid segama hakkama. Tööd loodetakse valmis saada kolme kuu jooksul.
Renoveerija leidmiseks korraldatakse riigihange, kuna tööde finantseerija on vald. Kiirele, kes on olnud pikka aega Viru praostkonna praost, ei meenu ühtegi maakonna kirikut, mis oleks vaid kohaliku omavalitsuse vahenditega korda tehtud. Tavaliselt saadakse abi pühakodade programmist või fondidest − nagu õnnetu saatusega Narva Aleksandri kirik Euroopa Liidu fondidest (lisaks toetas pühakoda kultuuriministeerium). Kohalikud omavalitsused on kirikute remonti toetanud, aga mitte 100 protsendi ulatuses.

85aastane noorik
Kiir on rahul, et Illuka vald on oma ainsast luterlikust pühakojast huvitatud ja tahab, et hoone oleks korras. Näiteks eelmisel suvel oli pühakoda puupüsti rahvast täis, kui seal esinesid festivali «7 linna muusika» raames Birgit Õigemeel ja Mihkel Mattisen − seega on hoonel ka laiem kultuuriline tähendus. «Vahest üllatav, aga kohalik võim ja volikogu said kohe aru remonditööde vajalikkusest: oldi ise valmis ega vajatud kogudusepoolset selgitustööd,» ütles Kiir.
Vaimulik ütleb, et Illuka kirikus pole ühtegi detaili, mis oleks eraldi suure kunstilise või ajaloolise väärtusega. «Aga eks iga pühakoda ole tervikuna väärtus omaette. Illuka kirik eristub maakonnas vaid selle poolest, et tegu on ainsa puidust luterliku pühakojaga,» ütles Kiir. Pole teada, kelle töö on lihtne altarimaal, mis kujutab oma risti kandvat Õnnistegijat suures plaanis.
Illuka kirikuhoone valmis Iisaku koguduse abikirikuna. Selle nurgakivi pandi paika 31. juulil 1927 ja valmis kiriku pühitsesid 27. juulil 1930 professor Eduard Tennmann, Theodor Tallmeister ja Voldemar Kuljus (raamat «Viru praostkonna kirikud», EELK Viru praostkond ja kirjastus Logos, 2003).
Tegu on tagasihoidliku rõhkpalkseintega hoonega, mille mõõdud on ca 9 x 17 meetrit. Illuka kogudus iseseisvus 1947. aastal, aga praegu leiab Iisaku koguduse õpetajast Kiir, et Illuka, Iisaku ja Tudulinna võiks taas moodustada ühe koguduse. Tegu oleks siis kirikusisese haldusreformi osaga. Illuka kogudus pole suur: aktiivseid koguduseliikmeid on poolesaja ringis.
Teet Korsten

Ilmunud Põhjarannikus 27. jaanuaril.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)