Ida-Harju sinod toimus Tuhalas

Möödunud teisipäeval, 16. mail peeti Tuhalas Ida-Harju praostkonna sinodikoosolek. Jumalateenistus toimus sealses väikeses kirikus, koosolek kogudusemajas.

Kuigi praostkonda seni teeninud Margus Kirja olnuks valmis ameti edasi andma, valisid sinodisaadikud 23 poolthäälega ta praosti ametis jätkama, abipraosti ametis jätkab Tauno Kibur. Täpsustuseks: sinodil osales 27 liiget, kuid kasti lasti 23 sedelit. Tagasivalimine oli otsekui kinnitus sinodil kirikuvalitsust esindanud piiskop Joel Luhametsa lausutud tänusõnadele tehtud hea töö eest.

Tagasihoidlik rahvas

Praostkonna üksteist kogudust on kõik teenitud, Harju-Jaani koguduses on õpetaja Jaan Nuga kõrval asunud teenima diakon Vesse Seppel ja juhatuse esimeheks on valitud Harry Volke, kes kogudusega liitus aastal 2019. Vesse Seppel seati kogudust teenima selle aasta suurel neljapäeval ja kogudusest kõneles just tema. Kuigi pühakoda paikneb Raasikul, on tema lootus, et kogudus saaks nähtavamaks Aruküla kandis, kus elab rohkem rahvast.

Suur pluss on Harju-Jaani koguduses tuntav peretunne ja seegi, et inimene, kes leeri on tulnud, on kogudusse ka jäänud. Murekohaks on noorte vähesus ja seegi, et kirik on külm. 

Stabiilne kirikuelu on Juurus, kus toimuvad piibli- ja palvetunnid ning aruandes pole ka ristimiste, leeri ja laulatuse rida tühjaks jäänud. Kogudus sai kaheksa aastat nõukoguta hakkama, nüüd on nõukogu valitud, aga selle liikmed koosolekule ei tule. „Eesti rahvas on tagasihoidlik,“ sõnas sinodisaadik Joel-Siimo Põld ja praost Margus Kirjal jäi lisada, et „katkuaeg“ on mõjutanud inimeste kokkutulekut. Ja kuigi Juurus on mitmegi näitaja arv langus-
trendis, on kasvanud jumalateenistustel osalejate arv.

Hea koostöö

Liikmete väikese juurdekasvu aega tunnistas Erik Sepping Jõelähtme kogudusest, kus möödunud aastal moodustati koos koguduse, vallavalitsuse ja MTÜ Kirikumõisa Sõprade Seltsiga Jõelähtme Kirikumõisa SA ajaloolise kirikumõisa ja kiriku hooldustöödeks. Viiekümneks aastaks, täpsustas praost. Kuna aeg on keeruline, püütakse olla efektiivsed ja anda inimestele toimetamiseks rohkem vabadust. 

Margus Kirja on lootusrikas, sest koguduses on sündinud palju toredaid asju ja kuigi asustus Jõelähtme kiriku ümber on hõre, on tuntav koguduseliikmete väike juurdekasv. Kui kogudus soovis vallalt abi surnuaiavahi palkamiseks, toetas vald kogudust tema palgaga. Et kogudusemajas sooja hoida, on soetatud päikesepaneelid ja nende tasuvus on hea olnud, sõnas praost.

Koguduseelust Jüris andis ülevaate abiõpetaja Ülo Liivamägi, kes tõi välja, et Jüri gümnaasiumis õpetatakse valikainena religioonilugu, kursusel osalejaid oli möödunud aastal palju ja õpetajad jäid tööga rahule. Matuste pidamisega aitab kogudust emeriitõpetaja Ants Leedjärv. Juhatuse esimees Talvi Abram lisas, et koguduseelu mitmekesistab kolm organisti. 

Kogudusele kuuluvas Nabala palvemajas toimetab Jaane Lend, kes kinnitas, et palvemaja on päästetud, sel aastal oli palvemajas esimene kontsertmõtisklus. Ta tunnustas Kiili valda, kes toetas sealse oreli remonti. Jaane Lendi sõnul on koguduse juhtimine anneja suhtlemine on suur töö.

Õisi ja okkaid

Koguduseelu võrdles kaktusega Kose koguduse õpetaja Kerstin Kask. Kaktusel on õisi ja okkaid – koguduse õis on kahtlemata pasunakoor, selle kõrvale on tekkinud ka koguduse koor. Kord kuus peetakse naiste palvepäeva, kus on kuni paarkümmend osalejat. Siiski arvab õpetaja, et palvepäeval jääb käima neist umbes pool. 

Kirikus on käinud Kose huvikooli õpilased ja noortekeskuse rahvas, koguduse juures on korraldatud laagreid. Selgi aastal on tulemas soomlaste leerilaager. Kogudus on valinud suurema nõukogu ja täiskogu ning õpetaja sõnul on see ennast õigustanud. Juhatuse esimees Andres Õis lisas omalt poolt, et kogudust peab juhtima nagu oma firmat – südamega. 

Tähestiku järjekorras pidanuks järgmisena sõna saama Kuusalu ja Leesi esindaja, ent kuna Jaanus Jalakas oli sunnitud matustele minema, läks sõnajärg edasi Loksa õpetajale Ahti Udamile, kelle jutt siiski napiks jäi. Kirikus käis paar esinejat, õpetaja on saanud põhiliselt matuseid pidada.

Et annetajaliikmete arv Prangli koguduses on suurenenud, suvel teenib saarel palju külalisõpetajaid ja et kirikus on 10–15 inimest, kinnitas kogudust teeniv diakon Herki Talen.

Juulis tähistab sajandat aastapäeva Randvere kogudus, kes Viimsi valla toetusel on normaalselt toime tulnud, kinnitas hooldajaõpetaja Aare Kimmel ja sõnas: „Tuumikuga on hea tööd teha.“ Eks kehtis see sinodil osalenud ja õpinguid jätkata plaaniva diakoni Andres Suurevälja ja peatselt õpetaja ordinatsiooni saava Külli Suurevälja kohta.

Sinodilisi võõrustanud Tuhala kogudus on väike, kuid igal laupäeval toimub palvus ja püha-
päeval jumalateenistus, kinnitas õpetaja Tauno Kibur. Varasemalt oli ka kolmapäeviti palvus, ent kogudusele peab ka puhkust andma, tunnistas õpetaja. Kogudusemajas tegutseb õpetaja Kiburi juhtimisel Oru Rahvaõpistu, tagasiside on olnud positiivne. Koguduse nähtav ring on väike, nähtamatu suurem ja seetõttu tuleb kauem palves olla, kutsus vaimulik sinodilisi palvele ja sõnas, et kristlus on elulaad. 

Sinodil sõna võtnud piiskop Joel Luhamets kutsus kannatlikkusele ning hoidma lampi hõõgumas ja jälgima, et kirikutes toimuvate kontsertidega ilmalik meelsus sisse ei imbuks. Piiskop kutsus sinodilisi palvetama. 

Rita Puidet