Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Ida-Harju praostkond

07.10.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
Tornitööd on käsil Kuusalu Püha Laurentsiuse kiriku juures. Erakogu.

Kuusalu kiriku kivikatus sai samblast puhtaks ja torn ilusaks

Kui kiriku katus oli samb­last puhastatud, selgus ül­la­tuslikult, et katus on 90aas­tase vanuse kohta täitsa hea tervise juures.

Sellel suvel sai firma www.majakatus.ee abiga Kuusalu kiriku väärikas 90aastane kivi­katus samblast puhtaks ning torni plekk-kate remonditud. Ka Leesi kiriku tornikiiver sai viisakama ilme: parandati ja värviti üle. 

Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalaka sõnul sai nii kokku hoitud suur summa. 2018. aastal korraldati han­ge, kus pakuti Kuusalu kiri­ku kivikatuse vahetamise hin­naks 322 000 eurot. Katu­se­­kivide puhastamiseks ja ka­tuse korrastamiseks kulus nüüd alla ühe protsendi sel­lest summast! 

Jaanus Jalakas: „Leidsime katuse kordategemiseks la­hen­­duse ja saame tõestada, et on võimalik ka teisiti, mit­te ainult loota toetustele. Oleme aastaid taotlenud muin­suskaitseametilt toetust Kuusalu kirikule uue katuse panemiseks. Olime pingereas esimese viie seas, kuid lõpuks jäime neljakümnendaks. Kõik need 22 aastat, kui olen olnud Kuusalu koguduse õpetaja, on kiriku katust putitatud ja soovitud vahetamist, puhasta­mine näitas, et vahetada pole­gi veel vaja.“

Kuusalu kiriku punastest tsementkividest katusel on pikk ajalugu, pärinedes aas­tast 1929. Samblaga kat­tu­nud katust peeti lausa vari­se­­misohtlikuks. Kui katus oli samblast puhastatud, selgus aga üllatuslikult, et see on 90aastase vanuse kohta täitsa hea tervise juures! Ja kui seda hästi hooldada, siis peab veel järgmisedki sada aastat vas­tu. 

Vahetamist vajas vaid umbes 30 kivi. Kahjuks tao­li­si kive enam ei toodeta. Ka­tusekivi tootja Monieri esin­dusest tuli vastus, et sedalaadi kive toodab vaid üks tehas Inglismaal. Samal ajal selgus hea uudisena, et Tallinnas hakatakse vahetama ühel majal samasuguste kivi­de­ga katust ning kive polnud va­ja Inglismaalt tellima ha­ka­ta. Paremas seisus kivid leid­sid uue elu Kuusalu kiriku kat­u­sel.

Samasuguse loo saab kir­j­u­­­tada kirikutornidest, mis roostes, auklikud ja ehk ainsaks päästeteeks on tunnistatud uue torni ehi­ta­mine. Jah, kui tornid on auk­likud ning iga vihmaga sa­jab aukudest sisse üha rohkem vett, halveneb ka olu­kord. Samas – pisikese re­mondiga saab tornipleki vett­pidavaks ja uue värvikihi näol on kaitse taastatud, siis on tornile kindlasti mitu­kümmend aastat eluiga juur­de võidetud.

Jaanus Jalakas: „Toon oma tä­nase kogemuse põhjal välja, et kirikuid peaks püüdma hool­dada pidevalt, mitte 25 aasta järel. Kirikuhoone on nagu inimene – vajab pide­valt hoolitsust ja silitust kaas­inimeselt ning ka Jumalalt.“

Majakatus.ee (Tornit OÜ) mehed on remonditöödega abiks olnud mitmele kirikule, küll on parandatud katuseid või krohvitud ja värvitud tor­ne. Kõrgtöö-meestena on nad olnud abiks ka Eesti kõrgeima torni – teletorni töödel. 

Kirikute tornid on kee­ru­lised ning parandustöid te­hakse torni otsas köitega rip­pu­­des, seega peavad olema ka spetsiaalsed oskused. Ku­na ka paljud redelid, mis tor­ni sisemusest tippu vii­vad, ei ole enam esimeses värs­kus­kategoorias, siis roni­mi­­ne ja julgestamine algab ju­ba sisetreppidel ja -redelitel lii­­kudes. 

Senine kogemus kirikutega näitab, et aukliku katuse või aukliku torni saab igal ju­hul vettpidavaks ja sellega või­de­takse arvestatavalt aastaid juur­de. Mitte vähe tähtis ei ole ka asjaolu, et see kõik nõuab kümnetes kordades väik­­se­maid investeeringuid kui täiesti uue ehitamine või suurema­hu­li­sed renoveeri­mis­tööd. 

Raul Leppik

Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? (Mi 6:8)