Esileht » Arvamused » Arvamus »

Huvi suur, sõda pikk

13.10.2004 | | Rubriik: Arvamus, Kolumn

Eelmisel nädalal toimus Frankfurdis iga-aastane raamatulaat. Omalaadsete seas maailma suurimal raamatuturul esitleti kokku umbes 350 000 raamatut 110 riigist. Kogu üritus oli seekord pühendatud araabia maadele. Näitusel oli rohkem kui kümme tuhat nii araabiakeelset kui ka tõlgitud raamatut, mis kõnelesid nende maade ajaloost, ühiskonnast, kultuurist, keelest, poliitikast ja inimestest.
Ürituse sõnavõttudes nenditi, et Euroopas teatakse araabia maailmast väga vähe ning sama kehtib ka vastupidi (näiteks on liiga vähe Euroopa raamatuid tõlgitud araabia keelde).
Kuigi araabia autorid moodustavad Saksamaa raamatuturust 0,3%, tõdeti, et vastavate tõlgete arv on käesoleval aastal varasemaga võrreldes oluliselt kasvanud. Et seda on siiski vähe, kinnitas ka Saksamaa liidukantsler Wolfgang Schröder raamatulaadal peetud kõnes. Schröder leidis, et me teame araabia maadest liiga vähe ning tihti on need vähesedki teadmised alusetud.
Kirjastajad nentisid omalt poolt, et eurooplaste huvi araabia kirjanduse vastu on oluliselt tõusnud tänu terrorismivastasele sõjale ja sündmustele Iraagis. Et huvi on muutumas järjest sügavamaks, siis müüakse järjest enam araablaste endi kirjutatud raamatuid ehk seda, mida araablased ise enda elust kirjutavad. Nii on Euroopa kirjastused kulutanud miljoneid eurosid, et avaldada kümnete araabia autorite teoseid, mis võivad araabia maades olla keelatud.
Näitusel esinenud palestiina kirjanik Sahra Khalita ütles, et tema raamatud on Saudi Araabias keelatud, Jordaanias aga lubatud. Khalita sõnul loeb enamus inimesi araabia maades ainult usulist kirjandust või islamistlikku propagandat, ilukirjandust loeb parimal juhul iga kuues-seitsmes. Mitmel araablasest kirjanikul on seega Euroopas ilmselt rohkem lugejaid kui oma kultuuriruumis.
Kontekst, milles «eurooplaste huvi araabia maailma vastu» järjest süveneb, on aga muutumas järjest kummalisemaks. Lähis-Ida juhtivate islamistlike äärmusorganisatsioonide (Moslemi Vennaskond, Hamas, Islami Dþihaad ja Hisbollah) vaimulikud kirjutasid augustis alla fatvale (usulis-legaalne seisukohavõtt), millega antakse luba tsiviilisikutest ameeriklaste tapmiseks, et niimoodi sundida USA armeed Iraagist lahkuma.
Tavaliselt tekib vajadus fatva järele olukorras, kus kas lihtsalt ei teata, mida teha, või on vaja leida õigustust mõnele veelgi äärmuslikumale vägivalla vahendile. Viimased uudised tõendavadki, et tsiviilisikute vastaste terrorirünnakute ja pantvangide tapmiste arv ei paista veel niipea vähenevat. Pigem, nagu ütles hiljuti Iraaki külastanud USA kaitseminister Donald Rumsfeld, kestab sõda terrorismiga vähemalt terve põlvkonna, kokku umbes sama kaua kui kestis külm sõda.
Iraagi ründamiseks toodi omal ajal mitu ettekäänet, millest nii mõnigi on tagantjärele osutunud valeks (nt massihävitusrelvade olemasolu Iraagis). Araabia maailma kultuuri ja reaalse eluolu parem tundmine aitaks välistada analoogilisi ekslikke oletusi terrorismi põhjuste kohta.

Alar Kilp

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)