Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Huvi orelimuusika vastu viib kirikutesse üle Eesti

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Võnnu kirikus teenivad õpetajad Jaanus Jalakas (vasakult), Arne Hiob ja Urmas Paju. 

TiitReiside reisisari „Eestimaa kirikud ja orelid“, mis algas oreliprofessor Andres Uibo juhtimisel juba 2017. aastal, leidis käesoleval aastal toeka jätku. Neid kirikuid on kokku juba üle saja, mandril ja Eesti saartel, kuhu orelihuvilised nüüdseks on jõudnud. Lisaks tutvumisele kohaliku pillide kuningaga saadakse hea ülevaade kohaliku koguduse elust ja piirkonna kultuuriloolistest vaatamisväärsustest.

Kevadel teele

22. mail alanud sõit viis huvilised 103. kiriku juurde. Reismarsruudiks oli Märjamaa–Järvakandi–Kehtna–Käru–Vahastu–Juuru.

Märjamaa kirik on taastatud sõjajärgsetest purustustest täielikult ning nägus kogudusemaja ja tubli õpetaja andsid päevale positiivse laengu. Järvakandi kandis on kaks kirikut: Järvakandi alevikus uus kirik, mis on uuel ajal ehitatud tänu ustavatele inimestele, ja vana kirik, mis asub tegelikult Kehtnas.  

Kärus ootas meid nägus puukirik oma imelise rahuga.

Huvitav üllatus oli Vahastu kirik, mida paljud meist ei olnud näinud, aga pühakoda oli hoolitsetud. Vahastu ja Juuru kogudust teenib õpetaja Kalle Kõiv, kes on ka Juuru kooli direktor. 

Kursist Piirissaareni

26.–27. juunini külastati Kursi, Vara, Äksi, Nõo, Elva, Kambja, Mehikoorma, Võnnu ja Piirissaare kirikuid.

Pedja jõe kaldal asuva Kursi kirikus võisime Andres Uibo esituses kuulda 1898. aastast pärineva Saueri oreli helisid. Kogudust teeniv Esa Luukkala, Soome misjonäride laps, on kaugeid maid näinud sooja südamega mees.

Vara kirik ja kirikuaed on hoitud ja korras. Kohalik selgitas, et vahel on lihtsam teha töö koguduse juures ise ära, ootamata spetsiaalset rahaeraldust.

Äksi kirik oma kauni puitdekooriga seest ja haruldase Friedrich Ladegasti oreliga aastast 1867 moodustab rõõmsalt harmoonilise terviku. Oreliprofessor Andres Uibo mängitud koraal jääb kauaks hinge helisema.

Nõo kirikus võttis meid vastu praost ja helilooja Mart Jaanson. Kogudus tundus olevat Jumalast hoitud kindlates kätes. Õpetajast õhkus vaimulikku soojust ja armastavat meelt.

Elva kirikus näitas õpetaja Vallo Ehasalu reliikviat – professor Ago Viljari kreeka tähestikuga kirjutusmasinat. Oli see ju omal ajal haruldus, kui Viljari usuteaduse instituudis Uut Testamenti õpetas ja samal ajal Elva kogudust teenis. Ega tänanegi koguduse vaimulik eelkäijale alla jää – Vallo Ehasalu on õppejõud ja hea keeltetundja. Lisaks sellele ka tubli ehitusmees ja puutöötundja.

Kambja kirik oli rõõmsailmeline. Õp Andrus Mõttus, EELK kantsler, kes armastab ekstreemsporti, jutustas kiriku taastamisest ja koguduse elust ning pani meilegi südamele, et oleksime koguduses julged Kristuse tunnistajad.

Värska spaa oli meile männimetsa ja Lämmijärve veerel pakkumas kosutust päeva väsimusest väljapuhkamiseks. Hommikul asusime Mehikoorma poole teele.

Mehikoormas nägime 1944. aastal hävinud kiriku varemeid ja pastoraadihoonet, kus toimuvad praegu jumalateenistused. Mehikoormat teenib õpetaja Urmas Nagel Räpinast. 

Teel Võnnu suunas võis bussiaknast näha ka 1931.–1933. aastal ehitatud Rasina abikirikut, mille pühitsemisel olla president Konstantin Päts öelnud, et usk on iseäranis põllumehele tähtis, kuna külv annab lõikust siis, kui Jumal seda õnnistab. Usk toob rahvastele ka rahu, leplikkust, armastust ja üksmeelt. 

Luuletaja Gustav Suits, keda kasvatas Võnnu kiriku kellamehest lell, kirjutas tuntud värsiread pärast armastatud lelle surma: Oh kuule: kerkokellä lüvväs, / see lööja om su oma lell! / Heng niikui taiva poole püvväs, / nii rasselt kaibap, ikep kell.

Niisiis, jõudsime Võndu, kus meid võttis vastu õpetaja Urmas Paju, kellega koos teenisime varahommikusel jumalateenistusel suures Võnnu kirikus, kus jutluse pidas Arne Hiob ja orelihelidega kaunistas jumalateenistust Andres Uibo.

Piirissaarde jõudsime Laaksaare sadamast kurseeriva laevaga Koidula. Kolmveerandtunnise sõidu ajal võis Peipsi saarekesi silmitseda ja Piirissaare kanalit pidi sõites jõuda saare keskele. Saarel võttis meid vastu noor eesti perekond, kelle peres kasvavad toredad lapsed ja kelle pool aastast möödub Tallinnas.

President Pätsist ei saanud mööda ka Piirissaares. Õigeusu kirik olla ehitatud Konstantin Pätsi raha eest. Saarel oli kolm küla, on õigeusu, vanausu ja luteriusu surnuaiad. Õigeusu kiriku kella häält kuulsime meiegi. Korra aastas käib Räpina õpetaja saarel surnuaiapüha toimetamas ja muid vaimuliku ülesandeid toimetamas. 

Merereis laulva liivaga randa

23.–25. juulini toimus reis marsruudil Munalaiu–Ruhnu–Tõstamaa–Varbla–Kirbla.

Ruhnu pääsesime pika merereisi järel katamaraaniga Runö. Rinksu sadamasse oli vastu tulnud diakon ja muusikamees Jaanus Torrim, kellega olime Ruhnu õhtu- ja hommikupalvuste osaduses ja kellega ka pühapäeva varahommikul pühitsesime armulauaga jumalateenistust. Orelile oli kuivuse tõttu antud vabad päevad ning reisimees ja organist Teet Põder saatis harmooniumil jumalateenistust. Diakon Jaanus Torrim kõneles saare elust ja olust. Ta on ka lennujaama juhataja. 

Ööbisime Liise talus, kus saime osa ka lätlaste pulmast. Saarel sõitsime veoauto kastis, et näha kaugemale kohaliku, Jüri Keskpaiga tutvustusel. Külastasime muuseumi, Korsi talu ja nautisime Liimu laulva liivaga randa.

Siinkirjutaja, kes elas Ruhnus aastatel 1982–1983, peab tunnistama, et elu on saarel palju edasi läinud uute põlvkondade eestvedamisel. Aidas magades oli tunne küll müstiline. Sellist asja ei ole ammu olnud. Uni maitses hea nagu Ruhnu toitki.

Tõstamaa kirikusse jõudes kuulsime, et selle torn varises 1972. a jaanipäeva paiku seoses veetrassi rajamisega ja mattis enda alla ka oreli.

Varblas räägiti kohalikust kirikuelust. Nii Varblas kui Tõstamaal teenib kogudusi õpetaja Lembit Tammsalu. Viimaks jõudsime Kirblasse, millise kiriku torni võivad Saaremaal käijad alati näha. Kirik oli Läänemaale omane kivikirik kaugetest aegadest. Siin teenib ka Märjamaa õpetaja Illimar Toomet.

Külastati ka kloostrit

20.–21. augustini külastati Tudu, Tudulinna, Illuka, Narva, Narva-Jõesuu, Pühajõe, Jõhvi, Lüganuse ja Viru-Nigula kirikut, lisaks käidi Kuremäe nunnakloostris. 

Tudu puukirikus teenib Viru-Jakobi koguduse õpetaja Tarmo Linnas. Tudus, mis asub metsade ja rabade keskel, on au sees suve lõpus surnuaiapüha, kuhu lähemalt-kaugemalt tullakse. Tudulinnas on kaks kirikut – vana puukirik, mida loodab EMTA klaveriprofessor Lauri Väinmaa taastada, ja uus, aastaga ehitatud kirik, kus kohalik koguduseliige tutvustas huvitavat ajalugu. 

Omal ajal oli seal õpetajaks Voldemar Kuljus, kes oli omaaegse protestantliku elik liberaalse teoloogia suuna esindaja. Koguduse jumalateenistused toimuvad uues kirikus.

Kuremäe klooster jagas meile rikkalikult kloosterlikku rahu ja vaimulikkust.

Illuka kirik oli kaunis ja soe, värskelt remonditud. Tore oli kohata sooja ja rõõmsat koguduse inimest.

Illukal jättis Andres Uibo meiega hüvasti, et suunduda appi Suure-Jaani muusikafestivalile, mida ta korraldab. Meie jätkasime Arne Hiobiga ja reisisaatja Signe Kumariga teekonda Narva poole.

Narva tervitas kindlalt Venemaa piiril seistes. Ka Aleksandri kirik koos Maarja kogudusega, kus õpetaja Vladimir Batuhtin tutvustas koguduse praegust elu ja lootusrikast tulevikku. 

Teekond jätkus jõetrammiga ehk laevaga Carolina Narvast Narva-Jõesuusse. Keset jõge olid piiri Venemaaga tähistamas punased poid ja Vene piirivalvurid „omal poolel“. 

Õhtupalvuseks kogunesime Narva-Jõesuu kirikusse koos kohaliku õpetaja Ralf Alasooga, kes koos koguduse inimesega kõneles koguduse elust. Ralf Alasoo oli kaplan Eesti kaitseväes, aga kogudus kutsus tema pensionile jäädes teenima siinset kogudust, mida ta diakonina kunagi aastaid tagasi oli teeninud. 

Laupäeva hommik algas Pühajõe kiriku ja kauni pastoraadi külastamisega, mida tutvustas kauaaegne õpetaja Peeter Kaldur. Pühajõe kirik on uuel ajal taastatud ja väga kaunis koos igati kaasaegse pastoraadiga. 

Jõhvi kirikus, kus on kaks orelit, saime osa organistist reisiseltsilise Teet Põdra orelimängust. Kirikus olles kohtasime ka kaht politseinikku, kes kontrollisid maskide kandmist ja Peeter Kaldur manitses meid hüvastijätul, et käituksime korralikult.

Lüganusel võttis meid vastu kaunis valge kirik ja Narva koguduse diakon Ulvar Kullerkupp abikaasaga.

Jaanus Jalakas,

reisiseltsiline

Pildigalerii:

Mehikoorma kiriku varemete torni otsas asuv kurepesa mõjub lootustandvalt.
Andres Uibo orelil.3 x Enel Absalon.