Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Hugo Lepnurme Muusikaühing korraldab muusikapäevi

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Septembri lõpupäevil peetavad Hugo Lepnurme muusikapäevad on ühingu esimene suurem ettevõtmine.

Selle aasta märtsis asutatud ühingu põhikirjaliseks tegevuseks on organistide ja kirikumuusikute ühisürituste korraldamine ning professionaalsete, asjaarmastajate ning tulevaste kirikumuusikute suhtlusareeni loomine. Hugo Lepnurme muusikapäevi on kavas korraldada igal aastal erinevas kohas. Seekord ollakse Põltsamaal, kus vastuvõtjaks koguduse muusikatöö juht Ülle Noormägi.

Ühingu asutajad on Elke Unt ja Kristel Aer, kes selgitasid Eesti Kirikule uue muusikaühingu loomise tausta.

Kirikumuusikute foorum

Kirikumuusiku amet on nii kirikus kui ka ühiskonnas ühe kultuuriosana jäänud tagaplaanile. Seetõttu on vaja parandada muusikute koostööd, laiendada erialalist silmaringi ning väärtustada kirikumuusiku rolli.

Kristel Aer peab väga oluliseks tõsta  kirikumuusikute eneseteadvust. Praegu on olukord, kus paljud kirikumuusikud teevad mitut asja korraga, saamata süveneda töösse, mis tegelikult on kogudusele väga tähtis. Vastse ühingu loojad loodavad, et kirikumuusikud leiavad jõudu ja aega liikuda edasi kantorluse väärtustamisel.

Hugo Lepnurm (pildil) oli ja on  väga suur organist ja kirikumuusik meie kõigi jaoks. Ta ühendas omal moel erinevad kirikumuusika töö tahud ja hoidis oma õlgadel kõike, mis seotud oreliga. Tema elutöö näol ollakse teadlikud kirikumuusikute laiapõhjalisest ametist. Seega peetakse oluliseks toetuda just Lepnurme nimele. Mis ei tähenda, et edaspidi ei pöörataks oma tegevuses tähelepanu teistele  isikutele ja protsessidele meie kirikumuusika ajaloos ja tänapäevas.

Elke Unt lisas, et muusikapäevade raames toimuval foorumil «Kirikumuusikud kirikus ja paikkondlikus haridus- ja kultuuriruumis» tahetakse jõuda diskussioonini kirikumuusikute tänase rolli, võimaluste ja rakenduse osas. Foorumist oodatakse osa võtma kirikuõpetajaid ja omavalitsuste haridus- ja kultuurinõunikke.

Küsimus on selles, kuivõrd kirik ise suudab selgeks teha, mis toimub. Kas kirikumuusikute endi korraldatud muusikaüritused suudavad (ja kas peavadki) professionaalset konkurentsi pakkuda festivalidele ja suvetuuridele? Mida teha, kui kultuurirahastus toetab vaid muusikaäri, aga mitte  kirikumuusikavalda, kirikumuusikute professionaalset tegevust paikkondlikus muusikaelus? Huvipakkuvad ettekanded on haridusministeeriumi nõunikult Urve Läänemetsalt ja kultuuriministeeriumi muusikanõunikult Margit Peililt.

Kirikumuusika Liit

Arutlusele tuleb ka kirikumuusikute koolituse teema. Kui   Viljandi Kultuuriakadeemias antakse kirikumuusikutele riigi toel koolitust, siis kas Kirikumuusika Liit ja Usuteaduse Instituut peaksid koolitusega tegelema?

Kirikul tuleks kultuuriministeeriumiga läbi rääkida kirikumuusikute rakenduse ja palga osa. Muidu oleme tõsiasja ees, et  koolitatud kirikumuusik ei leia tööturul endale väljundit. Muusikud jäävad tükitöö tegijate rolli ja nende töövaldkond kirikus ja ühiskonnas laiemalt ei anna tulemusi.

Suhtumisest kirikumuusikutesse oleneb kindlasti jumalateenistuste kvaliteet, liturgia uuendused, paikkondlik kultuurialane võrgustikutöö ja koostöö omavalitsustega.

15. augustist Kirikumuusika Liidu peasekretäri ametis oleva Helika Gustavsoni andmetel on meil paarisajast kirikumuusikust juba auväärses vanuses Kirikumuusika Liidus veidi alla poole. Liidu tegevuse eesmärgiks on aidata levitada Jumala Sõna vaimuliku muusika viljelemise ja arendamisega ning süvendada usku. Samuti arendatakse välissidemeid, kirjastatakse ja salvestatakse noote, tegeletakse orelite kaitsmise ja säilitamisega, korraldatakse vaimulikke laulupäevi, konverentse  jne. Rõhuasetus on koolitustegevusel.  Liidu tegevus ei ole suunatud ainult liikmetele, osa võivad saada sellest ka teised asjast huvitatud.

Mahuvad koos tegutsema

Ühiseid asju on võimalik ajada erinevaid rakursse silmas pidades. Nii on Kirikumuusika Liidul ja Hugo Lepnurme Muusikaühingul ühiseid kokkupuutepunkte ja ühiseid eesmärke, mida erineval moel viia kõigile vajaliku lõpptulemuseni.  Muusikaühing loodab oma tegevuse suunata  peaasjalikult kirikumuusikute eneseväärtustamisele ja omavahelisele koostööle ning koostööle ühiskonnaga.

Seda eesmärki kannab ka kavandatav oreligala Põltsamaa kirikus 28. septembri õhtul, järgnev õhtusöök ja kohalike muusikakollektiivide kontsert 29. septembril kell 16.  Organistidel, kes soovivad oreligalal üles astuda, palutakse ühendust võtta Kristel Aeriga hiljemalt 15. septembriks telefonil 502 0950 või muusikaühingu meiliaadressil lepnurme.muusikayhing@mail.ee. Samal aadressil saab registreeruda muusikapäevadele. Helistada võib ka  Elke Undile telefonil 5665 3136.

Asutajaliikmetele oodatakse lisa. Sooviavaldusi on eriti soodne kirjutada 28.–29. septembril toimuvatel Hugo Lepnurme muusikapäevadel Põltsamaal.

Anneli Klaus