Esileht » Uudis » Uudised »

Hospiitskonverentsil räägiti valust

08.10.2014 | | Rubriik: Uudised

Rahvusraamatukogus peeti 2. oktoobril Eesti V hospiitskonverents «Hospiits – me räägime elust …».

Hospiitskonverentse peetakse kahe aasta järel kas Tartus või Tallinnas. Viimased kaks neist on korraldanud MTÜ Pallium. Seekordse konverentsi teemaks oli «Totaalne valu».
Hospiitsfilosoofia selgitamine ja hospiitsteenuse vajalikkuse teadvustamine on väga oluline. Et entusiastide hääl vaid kõrbes ei kajaks, loodigi 2010. a MTÜ Pallium. Mitmel korral on taotletud haigekassalt hospiitsteenuse statsionaarse voodipäeva hinna kinnitamist ja oma hinnakirja võtmist. Siiani tulutult. Aga et sel konverentsil oli tervitussõnu ütlemas peale tervise- ja tööministri ka haigekassa esindaja, siis ehk on lootust.
Hospiitskonverentsi avas tervitusega Palliumi juhatuse esimees Kristiina Oja. Totaal­se valu kontseptsiooni tuletas meelde Teija Toivari diakooniahaiglast. Meelde jäi dr J. Martin Leiperi (Inglismaa) emotsionaalne ettekanne teemal «Halb uudis on halb uudis, kuid seda saab edasi anda hästi».
Sama teemat puudutas ka dr Pille Sillaste, Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) valuraviarst, kuid hoopis neuroloogilistele uuringutele toetudes. Ta näitas, kuidas aju eri osad reageerivad nii positiivsetele kui negatiivsetele sõnumitele.
Dr Liis Haavistu PERHist vaagis valu psühhiaatri pilgu läbi ja dr Tiina Tamm rääkis väärikast surmast intensiivraviosakonnas Inglismaa näite varal. Haiglakaplanaadi emeriitdirektor Kristi Aalto rääkis hospiitsteenusest surijale kodus ja haiglas.

Kirik võttis vastutuse
Ülempreester Alexander Tkatchenko Peterburist pidas väga huvitava ettekande, millel soovin pisut pikemalt peatuda. Nimelt on isa Alexandri algatusel loodud Peterburis lastehospiits. Saime sellest ülevaate kevadisel Palliumi teabepäeval «Laps, nooruk ning surm» Tartus.
Vene ortodoksi kirik võttis vastutuse organiseerida kõikehõlmav pediaatriline palliatiivteenus ning lõi 2003. a heategevusliku fondi Laste Hospiits. Mittetulunduslik meditsiiniline organisatsioon Laste Hospiits loodi 2006. a. Aastani 2010 käis elu ratastel – neil on praegugi kolm mikrobussi –, kuid siis avati kaunis renoveeritud hospiitshaigla lastele ja kuni 18aastastele noorukitele.
Rohkem kui 200st hospiitsteenust osutavast professionaalist on u 100 vabatahtlikku, kes hoolitsevad 300 patsiendi eest Peterburist ja 70 Peterburi regioonist pärit patsiendi eest.
Peterburi linnavalitsus toetab haiglat 1 miljoni rublaga, mis katab haigete toiduraha. Toitu saavad lapsed valida ise; kui kellelgi tuleb isu kalamarja järele, siis seda ta ka saab. Annetajatelt saadakse lisaks 30 miljonit rubla ja lapse ravi ning hospiitsteenus on perele tasuta.
Laste palatite kujundus on rõõmsailmeline, pigem lastetoa moodi, ka haigla personalil on lõbusa mustriga riided. Isa Alexander rõhutab, et hospiitsi eesmärk on surmahaigust põdeva lapse seisundi stabiliseerimine ja vanematele puhkuse võimaldamine. Olemas on ka päevastatsionaar, et vanem saaks käia tööl, ja ka kodune hospiitsteenus.

Pakkudes igakülgset abi
Laste hospiitsteenuse loomulik osa on programm «Unistused teoks». «Aitame täituda laste unistustel ja täita nende soovid, kui on vähegi võimalik,» räägib isa Alexander.
Kui laps sureb, on riided, transport ja muud kulud vanematele tasuta. Leina ja austuse märgiks süüdatakse suur küünal lauakesel välisukse kõrval. Veel 14 kuud pärast lapse surma on pere meedikute, psühholoogide ja hingehoidjate jälgimise all.
30.–31. oktoobril toimub Peterburi Puškini hotellis I ülevenemaaline kongress «Praegune seis, uued võimalused ja arengu väljavaated pediaatrilises palliatiivravis».
«Heategevusfondil Laste Hospiits on unikaalne võimalus pakkuda oma abi, toetust ja koostööd ka riiklikele hospiitsidele; kasutada palliatiivravis holistlikku (terviklikku) ravi ja hooldust; integreerida iga hospiits ülemaailmsesse hospiitsvõrgustikku. Samuti saame pakkuda võimalust tervise- ja sotsiaalabi programmide rakendamiseks; leinatöö tegemiseks ja personali toetamiseks (läbipõlemise ennetamine). Ning võimalust paindlikult kombineerida haigla- ja koduhospiitsi mudeleid,» lõpetab isa Alexander.
Kristi Aalto tundis huvi, kas kirikul on kompetentsi hospiitsitööks. Isa Alexander selgitas, et kirik lõi toimiva organisatsiooni ning neil on piisavalt pädevust, et koondada hospiitsitööle oma ala professionaalid.
Kuna ristimisvaagna lugu juba mõned teavad, siis palutakse rääkida hospiitsi keldris asuvast spaast. Seal on nimelt suur bassein, mida ei lubatud ehitada. Isa Alexander lahendas olukorra selgitades, et see pole mitte bassein, vaid ristimisvaagen, ja luba anti.
Peale allakirjutanu oli saalis vaid üks vaimulik, haiglakaplan, kes leidis, et info hospiitskonverentside kohta peaks ilmuma EELK listis kõigile. Mine tea, äkki jõuame kahe aasta pärast ka sinnani.
Miina Piir

Palliatiivne hooldus
Pakub leevendust valule.
Jaatab elu ja suhtub surma kui loomulikku protsessi.
Ei püüa kiirendada ega edasi lükata surma.
Integreerib patsiendi ravisse psühholoogilised ja spirituaalsed aspektid.
Pakub toetavat süsteemi patsiendile, aitamaks tal kuni surmani elada võimalikult aktiivset elu.
Pakub toetavat süsteemi perekonnale, aitamaks tulla toime patsiendi haiguse protsessi ja leinaga.
On rakendatav haiguse varajasest staadiumist alates, ühendatuna teiste, elu pikendamisele suunatud teraapiatega nagu kemoteraapia ja radioteraapia, ning kaasab erinevate sümptomite mõistmiseks ja nendega toimetulemiseks vajalikke uuringuid.
Allikas: MTÜ Pallium koduleht

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)