Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Hoia neid värve!

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Meie igapäevast meelekindlust annab teadmine, et Eesti kultuuripärand on hoitud Eestimaa kodudes isiklikes perearhiivides ja digiteerituna mäluasutuste andmebaasides. Eesti Rahva Muuseum hoiab pühendumisega rahva väärtuslikku vara, Eesti Üliõpilaste Seltsi ajaloolist lippu – sinimustvalge värvivara –, mis on leidnud turvalise paiga „Kohtumiste“ püsinäitusel, kus muuseumi konservaatorid hoolitsevad õrna siidi eest ja giidid jutustavad lipu lugu.

Rõõmuga kutsun kõiki 4. juunil ERMi, kus loodan, et lipupäevale pühendatud teemapäevast jõuab teiste hulgas osa võtma rohkelt koolinoori. Plaanis on valmistada sinimustvalgeid sõbrapaelu, kõlab laul ja hea puhkpillimuusika, toimub temaatiline muuseumitund koos giidiga. „Meie lipu lugu“ toob inimesed vaatama reliikviat, ajaloolist lippu. Kuula www.erm.ee/sinimustvalgedlood.

Otepää ajaloolises pastoraadis avatakse 4. juunil väike rändnäitus „Meie lipu lugu“. Loe ka https://rahvalood.ee/ ning lae alla äpp Lipuaabits.

Giidid meenutavad Eesti Sõjamuuseumi projekti, näituseks ehitatud ja mööda Eestit liikunud soomusrongi Wabadus, mida külastanud noored näitasid üles ärksat huvi oma vanavanaisade ja -vanaemade julge tahte suhtes sinimustvalge rahvuslipu all ülekaalukale vaenlasele vastu astudes. Kas nemad, meie tänapäeva noored, haaraksid lipu ja tormaksid lahingusse, kui Eesti seda vajab? Kaitseliidu malevkond on igal juhul järjest populaarsem. 

Rahva psühholoogilisele kaitsetahtele on innustavat mõju pakkunud kaitseväe orkester, kelle esinemised mitte ainult iseseisvuspäeval, võidu- ja veteranipäeval, vaid ka pidulikul aktusel või heategevuslikul kontserdil, kus sinimustvalge lipp tuuakse sisse auavalduste saatel, on lipupäeva teemaks. Kodanikuühiskonnaks kasvamine ja kodanikujulguse hoidmine on oluline iga päev.

Vähe on maailmas riike, mille emalipp on alles. 19. sajandi lõpus eesti üliõpilaste ideest sündinud lippu on hoolega hoidnud mitmed põlved. Lippu on hoitud ja kaitstud erinevate võimude ajal, lipp oli aastaid peidetud, et see õigel ajal taas nähtavale tuua. 

Pärast seda, kui ajalooline lipp 1991. aastal peidupaigast välja toodi, usaldas Eesti Üliõpilaste Selts selle hoidmise taas Eesti Rahva Muuseumile. Akadeemilistes tudengiorganisatsioonides kõlab igal semestril Juhan Viidingu sõnadele loodud „Vana mehe laul“, mille saatel antakse lipuvärvides lindid tegevliikmeks saamise puhul noortele sõnadega, mida ütles Villem Reiman ilmselt juba Jaan Tõnissonile: „Hoia neid värve!“ – omamoodi energiaga laetud pühendussõnad ja igavene elujaatus ka moodsal ajal.

Hoia neid värve, nagu hoiad oma lähedasi sõpru, ja tundkem uhkust oma rahvusvärvide üle, mis on olnud hästi hoitud nii keerulistel aegadel kui meie inimestele olulistel rõõmsamatel tähtpäevadel. See kõlab nagu palve või siis suisa kui ülemlaul, nagu hõiskasid noored Otepääl „Meie lippu nad ei võida!“ juba aastal 1884.

 

 

 

 

Kristjan Raba,

EÜSi vilistlane