Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Hoia, Jumal, Eestit!

20.02.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

1933. aasta veebruarikuu tähtsaim sündmus oli muidugi Eesti Vabariigi 15. aastapäeva tähistamine 24. veebruaril.

Juba eelmisel päeval oli mälestusjumalateenistus kaitseväe kalmistul, kus jutlustas õpetaja Stokholm. Muusikaga kaunistas seda vabadussõjalaste koor, võimsalt kõlas kaitseväe orkestrilt «Kummardan Sind, armuvägi».
Pidupäeva varahommikul äratas Tallinna linnarahvast koraalidega puhkpillimuusika seltsi Edu orkester Jaani kiriku tornist, mis kohe ka rahvahulga tänavatele tõi.
Kaks koraali – «Ärgake, nüüd vahid hüüdvad» ja «Võta nüüd Issandat» jõudis ära mängida ka linnateenijate orkester raekoja tornis, siis külmusid pillid kümnekraadises pakases kinni. Pärast tornimuusikat hakkasid helisema kirikute kellad.

Vabaduspäeva pühitseti kõikjal
Jumalateenistused toimusid kõigis kirikutes. Kõige esinduslikum oli jumalateenistus Kaar­li kirikus, kus osalesid riigikogu esimees Jaan Tõnisson, valitsuse liikmed, kaitseväe juhid ja välissaadikud. Alguskoraal kõlas kaitseväe orkestrilt, altarikõne pidas praost A. Kapp, jutlustas Nõmme õpetaja A. Eilart.
Jumalateenistusel oli kaastegev Kaarli koguduse ühendatud laulukoor, Beethoveni lauluga «Kõik taevad laulvad» esines Eduard Unt.
Tallinna Püha Vaimu kirikus oli kontsert lihtsamast rahvalikust vaimulikust muusikast. Paul Pressnikoffi (Indra) juhatusel oli esiettekandel Hillarius Sakaria (Hillar Saha) viisirikas kantaat «Vabaduspäevaks». Õhtul oli Jaani kirikus lauludeõhtu, kus kõneles õpetaja Hasselblatt.
Viljandi raekoja torn säras elektrituledes, Ugalas pidas rohke rahvahulga osavõtul kõne Lembitu võitlustest praost Westren-Doll. Selliseid näiteid vabaduspäeva pühitsemisest võiks tuua kõikjalt üle Eestimaa.
Ka õigeusklikud ei jäänud vabariigi aastapäeva tähistamisest kõrvale. Tallinna Issandamuutmise kirikus oli metropoliit Aleksandri juhtimisel pidulik teenistus, kus lauludega teenis kaasa endise Riia vaimuliku seminari õpilaste koor. Rõngu õigeusukirikus oli 23. veebruaril suur jumalateenistus 200-liikmelise koori osavõtul.
Õigeusklike pidumeeleolu tumestas siiski Tartu Aleksandri koguduse ülempreestri Anton Laari surm 23. veebruaril.
Võrus oli suurem pidupäev ka 1. veebruaril. Tähistati Võru linna ja maakonna vabastamist enamlaste ikke alt. Muidugi oli sel puhul pidulik jumalateenistus, kus laulis Võru Meestelaulu Seltsi koor.
Austati Miina Hermanni
Miina Härmat, tollase nimega Miina Hermann, tunneme eelkõige kui koorijuhti ja heliloojat. Noores põlves oli ta aga tuntud aktiivse organistina, kes pillide kuningal esinenud nii Peterburis, kus ta lõpetas prof Homiliuse oreliklassi, kui ka Eestis, Kroonlinnas, Inglismaal, Soomes ja Saksamaal. «Kodumaa kuulsaim orelikunstnik» – nii öeldi sel ajal tema kohta.
Hermanni esinemised meie vist küll kõikides maakirikutes olid rahva muusikalisel harimisel hindamatu väärtusega. 10. veebruaril 1933 austati teda suurejooneliselt Estonia kontserdisaalis. Tal oli täis saanud 50 aastat heliloojana ja 40 aastat koorijuhina.
Tulnud olid Estonia Muusika Osakonna segakoor prof Juhan Aaviku juhatusel, Tallinna Meestelaulu Selts prof August Topmani taktikepi all, solistid Helmi Betlem ja Arnold Vismann (Aarne Viisimaa) ning Ringhäälingu ja Kammermuusika Seltsi ühendatud orkester.
Kohal olid ka riigikogu esimees Jaan Tõnisson, välisminister August Rei jt riigi- ja seltskonnategelased.
Ülevaate Miina Hermanni elust ja tegevusest tegi Juhan Aavik. Saal oli puupüsti rahvast täidetud, auavaldused ei tahtnud lõppeda, lilli, kinke ja auaadresse oli terve lava täis.

Muusikalist külakosti tartlastele
Made Päts ja Paul Pressnikoff, kes eelmisel kuul tulid välja uudse kavaga Tallinna Püha Vaimu kirikus, olid 12. veebruaril Tartus ülikooli kirikus. Artur Kapi kaks koraali-eelmängu, Evald Braueri toccata ja fuuga, Tuudur Vettiku laul «Öö» ja Riho Pätsi «Legend» esindasid eesti heliloomingut. Soomlased olid esindatud Maasalo allegretto’ga orelisonaadist ning Kilpineni, Hannikaineni ja Kuula soololauludega.
Tartlastele jätsid hea mulje huvitavalt üles ehitatud ja harmooniliselt uudsed Kapi koraali-eelmängud «Oh Jeesus, sinu valu» ja «Sind, Jumal, kiidame».
Ilusad olid ka soololaulud, eriti eesti omad. Karl Leichter märgib siiski, et Made Pätsilt oleks tahtnud kuulda ümaramat ja kandvamat häält.
Rohkesti oli kuulajaid Aleksander Tamme vaimulikul kontserdil Tallinna Jaani kirikus. Kaastegevad olid organist Tia Terkman (Tiiu Targamaa), viiuldaja Rudolf Palm ja tšellist Alfred Käsper. Laulja pehme lüüriline hääl osutus küllaldaseks avaramates ruumides kõlamiseks. Ettekanne oli diskreetne.
Aariad Bachi «Nelipühi kantaadist» ja Haydni oratooriumist «Loomine», Beethoveni «Kahetsuse laul» ning Matthiase koraal Lienzeli ooperist «Evangeeliumimees» leidsid nõuetekohase tõlgitsuse.
Tia Terkman esitas hea muusikalise arusaamisega Ba­chi d-moll toccata ja fuuga, Rudolf Palm tõi kuuldavale Tartini-Kreisleri fuuga ja eriti suure kaasaelamisega Melartini «Eleegia».
Alfred Käsper mängis Ba­chi «Aariat», mille esitus nõudis aga pikemalt väljapeetud kantileeni ja aeglasemat tempot. Kontserdi lõpetas T. Terkman omaloodud prelüüdiga.

Pea meeles Jeesust Kristust
19. veebruaril pühitses piduliku jumalateenistusega Tallinna Kaarli koguduse 3. pihtkonna noortekoondis oma teist aastapäeva. Liturgia ja palve tegi õpetaja Sommer, jutlustas õpetaja Kuusik.
Jumalateenistusel teenisid kaasa A. Tamm soololauludega, A. Alle viiulisolistina ja Kaarli noorte segakoor Alfred Karafini (Karindi) juhatusel. Lõpetuseks kõlas vägev kiituselaul Jumalale.
Rohkel arvul võeti pärast jumalateenistust osa kogudusemajas aset leidnud koosviibimisest. Tervitusi oli saabunud noortekogudustelt üle Eesti: Pärnust, Järva-Madiselt, Keilast jm.
Kõigist kõnedest ja tervitustest jäi kõlama mõte: «Pea meeles Jeesust Kristust, võitle ühes Jeesusega, palu teda. Aidaku armas Jumal, et palved noorte usku kasvataksid ja ilusad soovid kiriku noortetöös täituksid.» Koosviibimine lõppes palve ja lauluga «Õnnista ja hoia».
Võnnu koguduse nõukogu oma 2. veebruari koosolekul otsustas «väljaspool usku» seisjatelt ja «võõrastesse uskudesse» kuulujatelt, nagu näiteks adventistid, baptistid jt, võtta matuste puhul kõrgendatud maksu 3 kr.
Ka otsustati sisse seada uued hingeraamatud, jättes neist välja isikud, kes on liikmemaksu võlgu üle kolme aasta. Arvestati, et sel juhul jääb koguduse nimekirjast välja 4000 inimest.
Konsistoorium oma 9. veebruari koosolekul kinnitas köstri õigustesse Voldemar Knapsi. Tartu praostiks sai tagasi õpetaja Rutopõld ja tema abiks õpetaja A. Kuusik. Vahepeal Tartu praosti ametit pidanud õpetaja Treumann aga vabastati sellest kohustusest.
Lõpuks ka üks lõbus lugu Virumaa Valgejõelt, kus üks hakkaja meesterahvas oli otsustanud kulude kokkuhoiu nimel mitte ristida oma lapsi enne, kui tosin on täis. Naine polnud sellega aga nõus ja nii ristiti siis korraga vaid neli esimest last. Raskusi oli sellegagi, sest ristitavad kippusid pühalt talituselt vaderite käest plehku panema.
Mati Märtin

Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks. (Hb 3:15)