Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Hispaania Piibliseltsi töö

27.05.2008 | | Rubriik: Kirikuelu

Hispaanlane on läbi aegade tähendanud ühtlasi katoliiklast. Hispaania Piibliseltsile pani aluse 1836. aastal Briti ja Välismaa Piibliselts, reageerides seal elavate protestantidest inglaste vajadustele.
Seltsi toetajateks ja kaastöölisteks läbi aegade kujunesid kohalikud protestantlikud kogudused, mida tekkis aegamööda juurde ja mille liikmed olid enamasti välismaalased. Francisco Franco, kes oli oma sõnul Hispaania valitseja Jumala armust, valitsemisajal 1939–1975 oli piibliselts sunnitud hoidma madalat profiili, sest diktaatori eesmärk oli vabastada Hispaania juutide, kommunistide ja vabamüürlaste kõrval ka protestantidest. Protestantide kodusid otsiti läbi ja leitud pühakirju põletati.
Ehkki riigi surve all, sai selts siiski loa Piibleid maale tuua. Pärast Vatikani II kirikukogu, kui 1960ndatel said protestantlikud kirikud Hispaanias suuremad õigused, algas tasapisi ka riigikiriku, katoliku kiriku koostöö kohaliku piibliseltsiga, mida oli nähtud traditsiooniliselt kui protestantlikku organisatsiooni. Koostöö on aina süvenenud, sest katoliku kirik on kerglase suhtumise tõttu usu aluste õpetamisse kaotanud aina enam liikmeid ning viimasel ajal on vaimulike seas mõistetud, et Piibli tundmine on see, mis aitab inimesi kirikusse tagasi tuua. Uute töömeetodite otsimise järele on kirikul suur vajadus, sest religioosset praktikat omab tänapäeval alla poole hispaanlastest, ehkki ennast endiselt katoliiklasteks nimetatakse.
Nagu piibliseltsidele omane, teeb ka Hispaania Piibliselts põhimõtteliselt koostööd kõikide kogudustega. Franco valitsemisajal, kui esmatähtis oli organisatsiooni säilimine, seostati seltsi peamiselt mõne protestantliku kogudusega. Tänapäevase aktiivsuse perioodil on kuulub seltsi 11 kirikut, neist kaks katoliku kirikud. Ühiseks tööks tuleb leida sobivaid meetodeid ning koostöö seltsiga ei tähenda, et need kogudused ka muidu koostööd teeksid. Iseloomulik näide paindlikkusest on Hispaania Piibliseltsi ajakiri, millest ilmuvad väikeste erinevustega variandid katoliiklastele ja protestantidele.
Piibleid antakse välja Hispaania ametlikes keeltes: kastellaani (hispaania), katalaani, baski, aranesi, galeegi kee­les. Väljaanded on enamasti konfessioonideülesed. Aastas jagatakse 50 000 piiblit, mille seas on ka misjoniväljaanded immigrantidele, haiglatele, vähekindlustatud inimestele jt. Arvestada tuleb ka mustlastega, keda on Hispaanias palju ja kes oskavad religioonist lugu pidada – koguni nii palju, et teinekord võib piibliletilt osa raamatuid tasahilju kaduma minna.
Seltsi tööpõld laiub lisaks üle Vahemere maade. Osakonnad on tõlketöö, kirjastamise, avalike suhete ning ressursside arendamiseks. Töötajaid on Hispaania Piibliseltsil praegu 15.
J. L. Andaverti ettekande põhjal
Piret Riim

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)