Esileht » Arvamused » Artikkel »

Hirm ja riietumine idast lääneni 2.

10.08.2005 | | Rubriik: Artikkel

(Algus EK nr 31, 3.8.)
2.

Vägivald naiste vastu

Na’ima Roberti vägagi idealiseeritud maailm vastandub teise, praktilise maailmaga, kus moslemitest naised seisavad silmitsi paljude raskustega. Kui Robert räägib moslemist mehe lahkusest, kelle siiras soov järgida Prohveti rada orbude kohtlemisel innustas teda alustama uut elu lesega, kellel oli eelmisest abielust pärit laps, siis täiesti vastandlik on Najiya Thamir’i lugu «Ori» Cohen-Mori artiklikogumikus.

 
(Algus EK nr 31, 3.8.)
2.

Vägivald naiste vastu

Na’ima Roberti vägagi idealiseeritud maailm vastandub teise, praktilise maailmaga, kus moslemitest naised seisavad silmitsi paljude raskustega. Kui Robert räägib moslemist mehe lahkusest, kelle siiras soov järgida Prohveti rada orbude kohtlemisel innustas teda alustama uut elu lesega, kellel oli eelmisest abielust pärit laps, siis täiesti vastandlik on Najiya Thamir’i lugu «Ori» Cohen-Mori artiklikogumikus.
Viimases jutustatakse orvuks jäänud tüdrukust, kes kasvas üles võõra mehe majas vaid selleks, et toda teenida teenija või orjana ilma igasuguse õiguseta õppida või isegi mehele minna.
Cohen-Mori kogumikus kujutab Araabia Ühendemiraatidest pärit kirjanik Zabya Khamis, kes arreteeriti 1987. aastal Abu Dhabis ja pandi vangi «kuritegeliku luule» avaldamise pärast, dilemmat, mis seisab ees noorel Pärsia lahe äärest pärit araabia naisel, kes saabub tagasi koju pärast kuut aastat kestnud õpinguid läänes, kus ta oli harjunud kandma läänelikke riideid ja lubas endale läänelikku elustiili, kõike vaid selleks, et teda kodumaale tagasi jõudes lennujaamas kinni peetaks ja alandataks.
Irshad Manji bestseller kirjeldab naistevastast vägivalda detailselt ja üksikute juhtumitena. Näiteks lugu Nigeeria tüdrukust, keda karistati 180 piitsahoobiga pärast seda, kui teda oli vägistanud kolm meest, või fakt, et Tuneesias ja Al˛eerias ei või moslemitest naised abielluda mittemoslemist mehega.
Pakistanis registreeritakse iga päev keskmiselt kaks aumõrva, mille käigus perekonnaliikmed tapavad noore tüdruku perekonda «häbistava» käitumise – näiteks poiss-sõbra omamise – eest. Malis, Mauretaanias ja Sudaanis kasutatakse tänini orjapidamist…
Manji läheb sügavale keelatud alale, kui ta arutab moslemite suhtumist juutidesse. 14aastaselt küsis ta oma õpetajalt tõendeid islamivastase «juudi vandenõu» kohta ning esitas otsese küsimuse: «Kui koraan tuli prohvet Muhamedile kui sõnum rahust, miks käskis ta siis oma armeel tappa terve juutide suguharu?»
Kui see küsimus tähistas tema õpingute lõppu Kanada islamikoolis (ta saadeti koolist minema), tähistas see ka tema intellektuaalse teekonna algust, et arutada vabalt islamiusu üle. Manji nõuab id˛tihadi ehk koraani taastõlgendamist mitte sõna-sõnaliselt, vaid kriitiliselt. Olles lesbi, imestab Manji: «Kuidas me saame olla kindlad, et homoseksualistid tuleb kogukonnast välja heita või surmata, kui koraan ütleb, et kõik, mis Jumal on loonud, on «suurepärane»?»

Rõhub araabia suguharu-kultuur

Manji jaoks ei seisne tegelik imperialism mitte läänes, vaid araabia suguharu-kultuuris. «Aumõrvad», ütleb ta, «on nähtus, mis on lähedalt seotud araabia kultuuriga, kuid mitte islami kui religiooniga.» Manji missioon on seetõttu kahetine: vabastada islam araabia kultuurilisest kontekstist (või «kõrbe islamist» nagu ta seda nimetab), ning seada küsimärgi alla pühakirjad ja nende asjakohasus kaasajal.
Erinevalt mitmest lääne autorist ei näe ta selles võitlust islami ja sekularismi vahel, vaid vajadust islami maailmas Martin Lutheri järele, kes juhiks uut «protestantlikku» liikumist moslemite seas ja tooks tagasi idþtihadi mõiste, millest loobuti poliitilistel põhjustel 11. sajandi lõpus.
Nende autorite tõstatatud debatt ei oma võitjaid ega kaotajaid. Manji tänab Jumalat lääne eest, kus kehtib kõnevabadus: võib-olla peaksime meie tänama pigem globaliseerumist, mis on ühendanud meie maailma rohkem kui kunagi varem. Nüüd on võimatu ignoreerida naiste kannatusi ükskõik kus maailmas, justkui me ei oleks nendest kannatustest teadlikud. «Aumõrvad» on kuritegu, mis ei leia aset ainult mõnel kaugel maal, vaid ka läänes: Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis ja Taanis.
Vaba arutelu läänest ja idast pärit autorite vahel on Osama bin Ladenile tõeliseks õudusunenäoks. On väga oluline jõuda lõpuks aruteluni, mis on vaba hirmust, mis ületab geograafilisi piire ning küsitleb, arvustab ja otsib vastuseid püstitatud dilemmadele.

Allikas: Noah Mellor, «Fear and clothing from east to west», Financial Times, 23.–24. juuli 2005, lk W4.

Tõlkinud ja refereerinud
Alar Kilp
Noah Mellor on BBC ajakirjanik.

Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! (Rm 12:21)