Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Hinnanud vaimsuse noorust

18.08.2006 | | Rubriik: Persoon minevikust

30. juulil möödus 100 aastat õpetaja
Konstantin Küti sünnist.

Leeripilt 2. maist 1940, keskel õpetaja Konstantin Kütt ja köster Gustav Möll.
Leeripilt 2. maist 1940, keskel õpetaja Konstantin Kütt ja köster Gustav Möll.

Napilt on andmeid, mis puudutavad seda,
esimest eesti soost Haapsalu koguduse õpetajat. Ent vaatame need üle ja
meenutame teda tänutundes.

Sündis ta 30. juulil 1906 Hiiumaal
Palukülas metsaülema pojana, ordineeriti ta 20. oktoobril 1937. Temast sai
Haapsalu koguduse abiõpetaja kuupalgaga 20 krooni ja praostkonna vikaarõpetaja
samuti 20kroonilise kuupalgaga, võib lugeda koguduse arhiividokumentidest. Kütt
asus elama Haapsalu õpetaja Ralf von zur Mühleni perekonnas.

Aasta alguses, 21. jaanuaril 1937 oli Kütt
pidanud Haapsalus Uuemõisas Scouts pataljoni aastapäeva teenistuse, kus olnud
enam rahvast kui möödunud aegadel. Rahvarohkust põhjendati zur Mühleni saksa
meelsuse ja väga puuduliku eesti keele oskusega, mis peletas inimesi kirikust
eemale.

Tegevusest abiõpetaja Kütil puudust ei
olnud: pühapäeviti hakati pidama lastejumalateenistusi, igal kolmapäeval olid
Noorte Koondise tunnid, peeti leeritunde, ta külastas koos õpetaja zur
Mühleniga haigeid, toimusid Välismisjoni Seltsi haruühingu koosolekud, ka
osales Kütt kirikuõpetajate konverentsil Soomes ja kristlike noorte
maailmakonverentsil Hollandis.

Oli koolis usu- ja filosoofiaõpetaja.
Viimasest mäletab Konstantin Kütti emeriitõpetaja Laine Villenthal, kellele
Kütt tunde andis. Laine Villenthal ütleb: «Kütt oli inimesena see, kes ta olema
pidi – suur autoriteet. Suuremat enam ei saa olla. Ta võttis kõike väga
tõsiselt, aitas õpilasi igapidi.» Kütt oli kirjutanud artikli kooli albumi
jaoks, kus ütles, et «elu peaülesanne on asendada füüsiline noorus vaimse
noorusega,» meenutab tänane eakas emeriitõpetaja Villenthal.

Tööd oli palju, aga ümberringi kees maailm
kui supipada. Konstantin Kütt on kirjutanud: «Ajalooline tagapõhi, milles elas
ka Haapsalu kogudus 1939. aastal, on väga rahutu. Oli juba alanud uus maailma
sõda, mille lõppu pole veel praegugi, mil seda kirjutan (3. dets 1940) näha.»

1939. a oktoobris võttis linnavalitsus üle
õpetajamaja ja andis selle lepingu alusel kasutada Nõukogude Liidu sõjaväele,
kahe päevaga oli Haapsalu sakslastest peaaegu tühi. Õpetaja Kütt kolis
köstrimaja 2. korrusele, kus tema kasutada oli kaks tuba. Õpetaja zur Mühlen
lahkus Tallinnasse, ent tuli veel 15. oktoobril 1939 Haapsallu, et jutlustada
viimast korda.

Et õpetaja Kütt oli reservohvitser, mobiliseeriti
ta 1941. aastal ja ta asus laevaga teele Venemaale, ent sakslased hakkasid
pommitama ja laev pöördus tagasi. Nagu kirjutanud tolleaegne ajaleht, olla Kütt
pidanud laevas pääsemise puhul jumalateenistuse. 1944. aastal pakkunud ta
varjupaika küüditatud Kärdla koguduse õpetaja naisele, kes kahe väikese lapsega
pääsenud pikast teekonnast külmale maale, meenutab Laine Villenthal.

Õpetaja Konstantin Küti enda saatus on
teadmata. Laine Villenthali sõnul käinud üksi elavat õpetajat aitamas
Anna-nimeline naine. Ühel septembripäeval 1944 öelnud Kütt Annale, et läheb
ära. Endal olnud ühe käe otsas kohver ja teise käe peal talaar, nagu läheks
mõnd haiget armulauale võtma. Arvatakse, et ta läks koos kaupmees Saarmanni
perega merele, et jõuda Rootsi. Küllap võttis meri ta.

Laine Villenthali sõnul on Konstantin Kütt
üks neid inimesi, kes tekitasid temas sügava huvi usuteaduse vastu ja temalt
laenatud raamatud, eriti O. Silla «Eesti kirikulugu» (1938), andsid tõuke
pürgida vaimuliku ametisse.

Rita Puidet

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ! (Js 40:3a,10a)