Hingehoidjad üksteisele tuge pakkumas

Hingehoidjate suveseminaril kõneldi palju sellest, kuidas abi reaalselt inimesteni viia.

Kaks päeva – ühtaegu tegu­sad ja lõõgastavad – tõid kok­­ku 33 eri tööstaaži ning õp­pimiskogemusega hin­ge­hoid­jat üle Eesti. Laagri­kes­ku­ses Talu peeti hinge­hoidjate suve­seminar. 

Avapäeva erikülalisena tuli hingehoidjaid tervitama sot­siaalminister Tanel Kiik, kelle sõ­navõtust jäi kõlama, et valitsus peab oluliseks inimeste vaimsele tervisele tähelepanu pööramist ja eriti on see vajadus tulnud esi­le COVID-19 pandeemia ajal. Sot­siaalministeeriumi juur­de on loodud käes­oleva aasta alguses ravi- ja hoolekandeasutuste kaplana­tuur, mille arendatavate hingehoiuteenuste eesmärgiks on inimese toetamine lähtuvalt tema vajadustest. 

Minister tunnistas, et hinge­hoidjad on aastakümnete jook­­­sul oma tööga tõestanud en­da olulisust ravi- ja hoole­kan­de­süsteemis. Hea sõnum oli ka, et hingehoid on ära märgitud sotsiaalministeeriumi koostatud vaimse tervise rohelises raamatus.

Kohaletulnud andsid tagasi­sidet, et rõõm oli kokku tulemisest ja kogemuste jaga­misest. Koguni minister jäi pärast oma tervituskõnet kuulama kohalolnute arutelu sellest, mis on juba tehtud ning mida veel plaanis teha, et hingehoidlik abi paremini inimesteni jõuaks.

Eestis töötab ööpäevaringne hingehoiutelefon, mida rahas­tab sotsiaalministeerium ja mille tööd koordineerib Tartu teoloogia akadeemia. Sellele te­lefonile saavad helistada kõik abivajajad. Aastaid on hin­ge­hoidjad tegutsenud suu­resti ta­sustamata vaba­tahtlikena. Ühest küljest on see loomulik, seda on sajandeid kogudustes tehtud ja nii see kindlasti ka jätkub. 

Teisalt aga, kui inimene on oma aega ja raha panustanud sel­lesse, et rakendada oma kutsu­must hingehoidjana ning õp­pi­nud vastaval erialal, siis on see juba amet tänapäevases mõttes ja on loomulik, et selle eest saab tasu. Viimasel ajal on tulnud juurde võimalusi tasustatud töö tegemiseks ja see on väga hea valdkonna arengule. Ent oluline on leida jätkusuutlikke rahastusvõimalusi, sest tulemus­likku hingehoidu ei ole võimalik arendada lühiprojektide kaudu.

Lisaks eelmainitule on riigi toel saanud suve jook­sul Eesti suurematesse hoolde­kodudesse tööle hingehoidjad. Sotsiaalministeeriumi kap­lanatuuri käivitatud pro­jekti raames pakutakse hingehoidlikku tuge ligi neljandikule Eesti hoolde­kodude elanikest. Kevadised muudatused ning töötajate vajadus kerkis esile väga kiiresti. 

Õnneks oli Tartu teoloogia akadeemia eestvõttel ja UI hingehoiu toetusfondi rahastusel värskelt loodud andmebaas hingehoidjatest, kes oleksid valmis kaasa lööma erinevates algatustes. Suure panuse Eesti 15 suurema hooldekodu projekti õnnestumisse on andnud sotsiaalministeeriumi vanem­kaplan Katri-Aaslav Tepandi. Juuniks valmis toetusfondi toel ka hingehoidu tutvustav koduleht hingehoid.ee, mida saab järjepidevalt täiendatud.

Kõik need arengud oleksid olemata, kui poleks inimesi, kes on pühendunud hingehoiule. Oma igapäevatöös toetub hingehoidja Jumalale, kes on meie kõigi vundament, aga tihti jääb puudu inimlikust toest. Teiste töötegijate nägemine ja oma kogemuste jagamine annab jõudu, kosutust ja indu hingehoiuteel edasi minna ning seda eesmärki suveseminar ka täitis.

Osalenud hingehoidjate nimel

Kaili Särg