Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Hingede vabastamine võlavangist

23.10.2013 | | Rubriik: Jutlus

Isand kutsus tema enese juurde ja ütles talle: «Sa tige sulane! Ma kustutasin kogu sinu võla, sest sa palusid mind. Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!» Ja ta isand vihastas ning andis ta piinajate kätte, kuni ta maksab ära kõik, mis ta temale võlgnes. Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui teie igaüks kogu oma südamest ei anna andeks oma vennale.
Mt 18:32–35

Sel pühapäeval algab sügisene kirikupühade nädal. 2. novembril, hingedepäeval mõtleme lahkunute hingede rahule. 1. november on pühakute päev, mõtlemaks Jumala riigi õndsusesse ja pühadusse pääsemisele. 31. oktoobril, usupuhastuspühal meenutame Martin Lutheri tegevust kirikuõpetuse õgvendamisel.
Selle pühapäeva ja evangeeliumi teemaks on andeksandmine. Jeesuse tähendamissõna kirjeldab ühte arvepidamise päeva, mil kuningas kogub enda juurde sulased. Arvatavasti on nad erinevad majandustegelased kuninga majapidamises, kelle seas on ausaid ja korrektseid, aga ka oskamatuid või omakasupüüdlikke sulaseid, kes satuvad viimaks võlahädasse. Kasutades oma aega valesti, jääb võlglane aruandmispäeval hätta.
Ka meie ei tea, millal meile aruandmispäev saabub. See võib tulla väga ootamatul hetkel. Nii et lõpeb meile antud armuaeg, mil saime tööd teha ja taevase kuninga majapidamist korraldada, tema antud ülesandeid täita. Kas täitsime kõik ülesanded ausalt ja korrektselt; või viilisime, olime hooletud, mugavad, omakasupüüdlikud. Aruandmispäeval pole meil enam aega midagi parandada. Oleme võlgu Issanda ees. Mis saab meie hingedest? Kas hingedepäeva elav küünlaleek hakkab kunagi lootma meie hingede püsivust ja elu jätkuvust taevariigis või on see lootus meist kellegi hinge jaoks asjatu?
Armuline kuningas kustutas sulase lootusetult suure võla. Jeesuse tähendamissõnad hämmastavad. 10 000 talenti võrduks umbes 100 miljoni kuldrublaga. Nii suurt võlga näeb Issand meie hingedel lasuvat. Me ei saa loota muud, kui vaid tema andeksandmist, selleks et võiksime tema riigis elada igavesti.
Variserid küll õpetasid Jeesuse ajal, et inimese head teod kustutavad tema pahade tegude võlga, kas osaliselt või täielikult. Ka keskaegne katoliku kirik lubas heategude, suurte annetuste ja ristisõjas osalemise eest pattude ja võlgade leevendamist või kustutamist.
Jeesus, apostel Paulus ja Martin Luther kuulutavad, et meie teod ei kaalu Issanda silmis palju. Tal on küll hea meel meie armastuse tegudest, aga ta näeb ka meie veakesi isegi meie kõige paremate tegude ja mõtete juures. Issand ei saa meid õigeks arvata meie pingutuste tõttu. Üksnes tema enda armu tõttu saab ta meie võlad kustutada ja meid õigeks mõista, meie hinged igavesse õndsusesse lubada, meid pühadeks ja pühakuteks arvata.
Tegelikult on selle pühapäeva ja evangeeliumi tähendamissõnas tähtsamaks küsimuseks see, mida teeme meie oma võlglastega. Meie oleme Issanda ees suured võlglased. See tähendab, et meieisapalves me ei palu patte ega võlgasid andeks mitte seetõttu, et ka meie oleme suurelised võlglastele andestama. Meieisapalve õpetuses juhib Jeesus meid kaaslaste võlgu kustutama, nii nagu me taevaselt Isalt oma patud andeks palume. Nii sünnib üldine kristlik osadus, Jumala perekonna osadus. Ja see osadus haarab endasse laial hulgal õdesid ja vendi.
Võlga ei mõõdeta üksnes rahas. Oleme jätnud kellelegi tähtsal hetkel hea ja abistava teo tegemata. Suur puudus on meie inimestel toetavatest sõnadest. Pole meil aega, et kaasinimestest häid mõtteid mõelda. See on meie võlg ligimese ees. Või kui tegime head, siis võis see olla poolik heategu.
Me vajame andeksandmist Issandalt ja kaasinimestelt. Selleks, et meie hing oleks puhas, pääsemaks Jumala riigi igavesse valgusse ja pühadusse. Vajame andestust selleks, et meie süda oleks puhas armastama, uskuma ja lootma.
Nii jõuame kohustuseni ligimesele andeks anda. Selleks, et me ei takistaks tema hinge pääsemast puhtusse ja pühadusse ega tema usku, armastust, lootust õigeks saamast.
Vähim, mida peame püüdma, on see, et me ei jääks võlgu oma eestpalveid ei ligimesele ega vaenlaselegi mitte, vaid et me kostaksime lausa nurjatutegi eest Jumalale oma eestpalveid, et vahest ta kingib neilegi tema loodud hingedele puhta usu ja armastuse püha, õndsate pühakute päeva, igaveses valguses elavate hingede päeva.
Vabastagu osadus Issandaga ning õdede ja vendadega meie hinged võlgadest puhtasse usku ja pühasse armastusse.

 

 

 

 

Arvo Lasting,
Helme koguduse õpetaja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)