Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Hila laagrikeskuses õppivad poisid soovivad Soome jääda

27.01.2016 | | Rubriik: Ühiskond

Pagulaste teenistuses on Espoo laagrikeskuses keeleõpetaja Soran Zaki, diakon Hanne Malkki ja vabatahtlik Linnea Nyberg.Liina Raudvassar

Espoo koguduste liit on oma kolmest laagrikeskusest andnud ühe linna käsutusse pagulastöö tegemiseks.

Espoo toomkoguduse Kirkkonummis asuvasse Hila laagrikeskusse leiame tee tänu GPSile. Lühike talvepäev, mis on näidanud oma põhjala krõbedust, on ammu looja läinud, kui sügavas pimeduses sihtpunkti jõuame. Tere tulemast ütleb siinse koguduse eestlasest vaimulik Raigo Liiman.
Meid laagrimajja juhtides jõuab ta intrigeerivaks sissejuhatuseks nimetada, et igasse piirkonna pagulaste majutusse me sel kellaajal niisama lihtsalt sisse astuda ei tohiks. Neid külastavat ka politsei ühe asemel ikka kahe ekipaažiga. Turvalisuse kaalutlusel.
Viimasel ajal on Soome meedias leidnud kõlapinda vägivallalood, mille, vähemalt pooliti, põhjustajaks peetakse sisserändajaid. Nagu Eesti ühiskond, nii poolitub ka Soome kodanikkond pagulasküsimuses, kusjuures arvestatav hulk inimesi on seda meelt, et võõraste saabumisega kaasnev halb kaalub üles ligimesearmastusele tugineva külalislahkuse.
Kirik peab igal juhul aitama ja Soomes ta seda ka teeb, jõuab pastor veel nimetada, enne kui talvekülmast siseruumidesse astume.

Ei ulkokengillä sisälle!
Lisaks soomekeelsele juhisele, mis innustab tulijal välisjalanõud vöörusse jätma, on käsulaud ka pärsia keeles. Seda visuaalselt väga kaunist, plastiliselt väänduvat kirjapilti näeb majas igal sammul, kõik sõnumid, mida laagriseintel silmata, on reeglina kahes keeles. Kakskeelsus on vajalik, sest siinsed asukad on alles hakanud asumaa riigikeelt omandama. Saame teada, et praegu on kogudusele kuuluvas laagrikeskuses 13 afgaani ja iraagi päritolu noormeest vanuses 14–17 aastat.
Me ei kiirusta üleriideid varna riputama, sest ruumid ei tundu olevat üleliia soojad. Näeme, et ka kohalikud otsivad jahedusele leevendust, olles mässinud end soojaandvasse pleedi ja tõmmanud jalga paksud villasokid.
Saame loa võtta osa äsja alanud soome keele tunnist. Meid tutvustatakse kursuslastele, ikka soome ja pärsia keeles: need on ajakirjanikud Virosta, kes soovivad näha, kuidas teil siin läheb. Külalised võetakse vastu säravate naeratuste ja avalate pilkudega. On tajuda, et oleme teretulnud.
Keeleõpetajana on ametis ise aastakümned tagasi Süüriast Soome tulnud keskealine kurd Soran Zaki. Mehel on abiks Espoo koguduse rahastusel täiskoormusega pagulastööle pühendunud diakon Hanne Malkki ja vabatahtlikuna noor neiu Linnea Nyberg.

Pildistamine keelatud
Meid on instrueeritud, et igasugune fotografeerimine on välistatud. Võime pildistada teenindavat personali, ent mitte asüülitaotlejaid. Põhjendusena viidatakse noormeeste kodumaade salateenistusele, nimetatakse ohtu, kui pilt asüülitaotlejast meediasse jõuab. Võiksime neile tahtmatult karuteene osutada.
Helendavale tahvlile kuvatud tekst Pää on kipea (pea valutab) on seotud tunni teemaga, mis võtab fookusesse arsti juures käimise ja enda haiguspildi kirjelduse. Kursuslastele on jagatud võimalikud haigused ja «patsiente» kutsutakse ühekaupa «arsti» juurde.
Õpetajalt saadud ülesanne pole kõigile võrdselt jõukohane. Kui üks poiss saab enese väljendamisega rahuldavalt hakkama, siis teine vajab tõlgi tuge ja ka parimal tahtmisel on raske mõista, et keel, milles ta üritab mõne sõna häälida, on soome keel.
Kui osa õppureist ajab sõrmega järge oma konspektis ning paneb tähele slaidide vaheldumist tahvlil, siis teised jälgivad vaid juhendajaid. Poiste seas on neidki, kes koolipinki esmakordselt alles siin Soomes saanud. Nad ei oska ka oma emakeeles ei lugeda ega kirjutada. Õppurite erinev tase seab paraja väljakutse õpetajale.

Religioon pole teema
«Tööd on palju, aga see on mulle väga südamelähedane,» kinnitab noor diakon Hanne, kui uurin, milliseks väljakutseks on töö pagulastega. Ta rõhutab, et eranditult kõik noormehed suhtuvad temasse lugupidava heatahtlikkusega, on õpihimulised ning edasipüüdlikud. Noor naisvaimulik pole enda sõnul ka üksi oma hoolealustega ruumi jäädes kogenud pahatahtlikkust või alavääristamist.
«Nende sooviks on Soome jääda,» saan vastuse küsimusele, millised on poiste sihid. Religiooniga seonduv polevat samuti probleem ega isegi teema, mis tööd tulijatega dikteeriks. Sealiha menüüs on ainsaks tabuks, millega muslimitest sisserändajate vastuvõtjad arvestama peavad.
Liina Raudvassar

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)