Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Hiiumaa kirikuelu tähtsündmus

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Kristel Üksväraval on põhjust rõõmustada, sest tema suguvõsa suur unistus on Pühalepa kiriku oreli näol täitunud.Erakogu

Hiiumaa Pühalepa kirik, millest 1951. aastal nõukogude võimu ajal sai ladu ja mis 1993. aastal taaspühitseti, sai sel sügisel üle viiekümne aasta endale jälle oreli.

Oreli annetas Rootsi Skövde Püha Markuse kogudus, kes siiani pilli ise kasutas. Neobarokkstiilis pillide kuningas, millel on kaks manuaali ja 18 registrit, valmis 1977. aastal Lidköpingis orelimeister Orvar Smedmani tööna.
«See on ikkagi Hiiumaa kirikuelu tähtsündmus sel aastal,» jagab rõõmu koguduse õpetaja Kristjan Simson. Pärast sõda hävitatud orelimeister Carl August Tantoni pillile järglase ehitamisest on unistatud alates kiriku taaspühitsemisest. Tõsisemalt asuti tegutsema kümme aastat tagasi, kui tähistati Pühalepa kiriku 750. aastapäeva, mil asutati orelifond.
Annetuse vastuvõtmise eestvedajaks oli suvehiidlasest Haapsalu koguduse liige Kristel Üksvärav. Koos abikaasa, õe ning vennaga asutas ta 2011. aastal MTÜ Kerema Kultuurikoda oma vanavanaisa, kunagise Suuremõisa vallavanema ja Pühalepa kiriku organisti Gustav Liidi mälestuse jäädvustamiseks.
«Minu vanavanaisa, kes sõja ajal tapeti, oli üks viimastest, kes Pühalepa vana orelit mängis. Viis aastat tagasi käivitasime Pühalepa muusikafestivali. Üks eesmärk oligi toetada orelifondi,» jagas Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudust organisti ja koorijuhina teeninud Kristel Üksvärav, olles liigutatud, et tema suguvõsa suur unistus on lõpuks täitunud.
Kümne aasta jooksul laekus orelifondi umbes 6000 eurot, mis oli uue oreli ehitamiseks väike summa, aga kandis suurema osa annetatud oreli transpordi- ja paigaldamiskuludest. Oluliseks abiks oli ka Pühalepa valla toetus. Oreli paigaldas ja häälestas orelimeister Olev Kents.
Kätlin Liimets