Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Hetked Tõnu Linnasmäega

06.05.2009 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Tõnu Linnasmäe 2008

Ambla koguduse õpetaja Tõnu Linnasmäe sai eile 50aastaseks. Koos pere, lähedaste, koguduse- ja ametikaaslastega tähistas ta juubelit juba nädalavahetusel. Eesti Kiriku veergudel meenutavad juubilari tema ordinatsioonivend Mihkel Kukk ja lähim töökaaslane Ambla päevilt Katrin-Helena Melder.

Mihkel Kukk, Rapla koguduse õpetaja:
Meie tutvus ja sõprus said alguse 1978. aastal, kui Tõnu Linnasmäe Usuteaduse Instituudi verivärske tudengina oli asunud elama professor Elmar Salumaa juurde Saarde pastoraati, kus minagi aeg-ajalt käisin. Esimese asjana on mul Tõnust meeles väga tugev käepigistus, mis tal siiamaani on säilinud. Meeldiv ja usalduslik sõprussuhe on meil püsima jäänud.
Seltsiva iseloomu ja avatud suhtlemisega inimesena on Tõnu olnud väga heaks reisikaaslaseks. Oleme koos rännanud mitmel pool Saksamaast Gruusiani. Et viimane oli ühtlasi minu ja Anneli pulmareisiks, tahame Tõnut selle õnnestumise eest veel veerand sajandit hiljem tänada. Kõige emotsionaalsemad mälestused on mulle jäänud ühistest palverännakutest augusti lõpupäevadel Petseri kloostri nimepäevale. Tõnu vanemad elasid Petseri külje all praeguse Koidula piiripunkti lähedal ning siiani on meeles need hommikused retked linna, kui juba kaugelt hakkas kostma kloostri kellamäng ja nähtavale tulid kirikute kuldsed kuplid.
Kuigi mina asusin teoloogiat õppima Tõnust mõni aasta hiljem, seisime oma ordinatsioonipäeval, 12. aprillil 1983 koos Tallinna toomkiriku altari ees, võtmaks peapiiskop Edgar Hargilt vastu hingekarjase väärikat ja vastutusrikast ametit. Vaatamata sellele, et meie edasised töö- ja teenimispiirkonnad ei ole olnud väga lähestikku, oleme ka perekonniti siiski üpris tihedalt omavahel lävinud.
Õigeusu kiriku taustaga inimesena on Tõnu Linnasmäes selgelt äratuntav ja minu jaoks väga sümpaatne olnud tema loomulik ja teesklematu südamevagadus. Ma usun, et tema siirus suhetes kaasinimestega ja sügav usk on aidanud tal vapralt kanda vaimulikutöö päevapalavat ja koormat. Soovin Tõnule ja ta toredale perele Jumala õnnistust ka järgnevateks aastateks ning rõõmu igast viljast, mida nad oma ustava külvitöö tulemusena tohivad noppida.

Katrin-Helena Melder, Järva-Jaani koguduse õpetaja:
Minu esimene kohtumine õpetaja Tõnu Linnasmäega oli 23. oktoobril 1988, mil läksime klassiõega ristimisele. Oli ilus päikesepaisteline sügisilm ning Ambla pastoraadi ukse avas meile heledate lokkis juustega «kukepükstes» mees. Ta meenutas meile esmapilgul Urmas Kibuspuud telelavastusest «Pisuhänd». Meid kutsuti sisse, toimus ristimisvestlus ning seejärel ta meid ka jumalateenistusel Ambla kirikus ristis. Kevadel alustasime leerikoolis õppimist.
Tagantjärele mõeldes jättis mulle Tõnu ja ta abikaasa Lyga suheldes kõige sügavama mulje nende kristlik ligimesearmastus. Mind võeti vastu sellisena, nagu olin, ning hooliti, nad olid väga külalislahked ja alati rõõmsameelsed.
Pärast leeriõnnistust oli minus tärganud soov koguduse elus kaasa lüüa ja ka edasi õppida. Olin äsja lõpetanud keskkooli ning pidin valima, mida edasi teha. Ly tegi ettepaneku alustada koguduses tööd pühapäevakooliõpetajana. Meenub veel, et ma tundsin selle ees ebakindlust, sest mul polnud piisavalt teadmisi ja oskusi selle töö tegemiseks. Tõnu avaldas seepeale arvamust, et teoloogia ei ole naiste jaoks. Nii valisin edasi õppimiseks erinevad kursused, mida meie kirikus pakuti pühapäevakooliõpetajatele.
Hiljem, kui ma polnud lakanud soovimast teoloogiat õppida, andis Tõnu ikka soovituse Usuteaduse Instituuti astumiseks. Ajad olid 1996. aastaks ka juba muutunud ning teoloogiat õppimas oli mitmeid naisi. Kogu õpingute aja toetas Tõnu mind igati ning olen talle selle eest väga tänulik. Minu vaimulikuks kasvamine on seotud ikka Ambla kogudusega, kus alustasin pühapäevakooliõpetajana ja sekretärina, hiljem lisandusid veel raamatupidaja kohustused ning lõpetasin diakonina tööd tehes, kokku 13 aastat.
Koguduse õpetajana on Tõnu inimestest hooliv, väga abivalmis ning rõõmsameelne ja hea huumorimeelega. Tõnul on ka eestpalveand ning usun, et sellega on ta inimesi vaimulikuna teeninud ja aidanud väga palju.
Kogudust on ta üles ehitanud ning oma oskusi rakendanud ehitus- ja remonditöödel nii pastoraadi, köstrimaja kui kiriku juures ja seda tööd on Ambla koguduses ka märgata. Koguduse kaastöölisi kaasab ta alati erinevatesse kiriklikesse üritustesse. 
Soovin talle 50. sünnipäevaks ikka rõõmsat meelt ning tahet ja jõudu teenimiseks Issanda viinamäel. Loodan, et ta ei jää tehtule tagasi vaadates pikalt «heietama» ja mõtisklema, vaid sammub ikka reipalt edasi. Soovin talle selleks Jumala abi ning õnnistust.

Tõnu Linnasmäe
Sündinud 5. mail 1959. a Petseris.
Ordineeritud Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 12. aprillil 1983.
Järva praostkonna abipraost, Ambla ja Aegviidu koguduse õpetaja alates 1984. aastast; teeninud Häädemeeste, Treimani ja Järva-Madise kogudust.
Ly ja Tõnu peres on kolm tütart ja poeg.

Tõnu Linnasmäe aastal 1983

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)