Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Helsingi piiskop Laajasalo: kirik peab olema nähtaval

31.01.2018 | | Rubriik: Persoon kaasajast

43aastane Helsingi piiskop Teemu Laajasalo on pool oma elust töötanud vaimulikuna. Markku Pihlaja, Soome Evangeelse Luterliku Kiriku fotopank

Helsingis seati 12. novembril 2017 ametisse uus piiskop Teemu Laajasalo. Kahtlemata toob uus piiskop naaberriigi pealinnas kaasa ka muudatusi kiriklikus elus. Millised need olla võiksid, sellest oli piiskop Teemu Laajasalo lahkelt valmis Eesti Kirikule kõnelema.

Olete saanud Helsingi piiskopiks 43aastaselt. Kuidas saite sellesse kõrgesse ametisse nii noorelt?
See on väga hea küsimus. Olen rõõmus ja tänulik selle eest, et mind on valitud. Mõtlen, et seda peaks küsima neilt, kes mind valisid, mitte minult. Üks põhjus võib olla selles, et mind ordineeriti pastoriks väga noorelt, 22aastaselt. Olen olnud pool elust tööl vaimulikuna. Teine põhjus võib olla selles, et olen olnud vaimulikuna kirikus mitmetes ülesannetes.

Milline nendest ülesannetest on kõige lähedasem?
Mul on olnud kolm etappi tööelus. Üks on see, kus olin toomkirikus noorsootöö pastor. Seal olin kaua aega. Seejärel olin seotud Agricola liikumisega. Ning siis olin Kallio koguduse õpetaja ja veel ühe aasta jagu lisaks Kallio koguduse õpetaja ametile ka Helsingi koguduste liidu juht. Kõigis ametites on midagi olulist ja kauneid hetki. Arvan, et see Agricola liikumise aeg on olulisim. Olin siis noorsoopastor, kuid sain ka kogemusi juhtimisest. Agricola liikumine oli toomkoguduse Agricola kiriku projekt, kus tehti koostööd nii Tooma missa kui Helsingi misjoniga.

Meedia on see, mis on teinud teid avalikkusele tuttavamaks. Kuidas tundub olla meedia tähelepanu keskpunktis?
Vahel on avalikkus meeldiv, vahel päris hirmus (praegu käib Soomes diskussioon piiskop Laajasalo krediitkaardi kasutamise üle koguduseõpetajana teenimise ajal, mis on toonud kaasa palju süüdistusi – K. S.). Aga arvan, et kiriku seisukohalt on oluline, et kirikul oleks erinevad näod, mitte üksnes piiskopid, vaid erinevad inimesed. Kõige suurem probleem oleks siis, kui kirik poleks üldse meedias esil. Ma arvan, et minu karjääril meedias on samuti oma roll.

Kuidas peaks kirik praegu meedias tegutsema, see on ilmselt üks Helsingi piirkonna peaküsimusi.
Arvan, et kirik peab olema nähtaval, kirik peab diskuteerima, aga kirik peab ka kuulama. Tuleb küsida, mille kohta soovivad inimesed teavet, mis on praeguse aja mured. Mida arvavad tavalised inimesed sellest, milleks on kirikut vaja ja milleks mitte. Kui seda kuulatakse, siis on võimalik seejärel ka vestelda.

Helsingi on ilmselt Soome kõige ilmalikustunum piirkond. Mida peaks kirik selles olukorras tegema?
Tähtis küsimus. Helsingis on sellised küsimused palju ulatuslikumad ja dramaatilisemad, kuigi need puudutavad kogu Soome kirikut. Kiriku ülesanne on tunda huvi inimeste vastu. Kui kirik huvitub inimestest, huvituvad inimesed ka kirikust. Me soovime olla inimese jaoks ja inimese kõrval.

Millised on kõige olulisemad kiriku väärtused ühiskonnas?
Arvan traditsiooniliselt, et kiriku ülesanne on rääkida Jeesusest. Kui kirik ei tee seda, siis ta pole kirik. Kirik peab aitama inimesi taevasse, talutama taevasse. Teisalt peab kirik rääkima inimese eest. Selleks peame olema õrnad, armulised, alandlikud, austavad, kannatlikud. Need kõik on Vaimu viljad, mida traditsioon nimetab. Oluline on, mil viisil me räägime Jeesusest. Mil viisil oleme õrnad, armulised, alandlikud, austavad, kannatlikud. Jeesus rääkis võrdpiltidega, et puudutada tavalisi inimesi. 500 aasta eest Martin Luther rääkis rahvakeeles. On oluline küsida tänapäevalgi, kas me räägime rahvakeeles, kas räägime nii, et inimesed mõistavad.

Kas kirik peaks olema rohkem avalikkuses, nii nagu näiteks te ise olete olnud telesaadetes?
Need telesaated on olnud minu hobiks ja nendesse võib suhtuda mitmel moel. Kirik peab olema siiski nähtav. Kiriku olemus on misjonaarne, mis tähendab seda, et peame olema nähtaval.

Ma ei mõista täiesti teie teoloogilisi seisukohti: ühest küljest olete seisnud seksuaalvähemuste eest, teisalt toetanud konservatiive, kolmandast küljest võidelnud vabamõtlejate vastu. Kuidas need seisukohad ühinevad, milline on teie teoloogiline kontseptsioon?
Soome kirik on 20 aasta jooksul tohutult palju muutunud. 20 aasta eest olin väga liberaalne. Mu seisukohad on jäänud samaks. Aga kuna kirik on väga palju muutunud, olen ma praegu teoloogilises mõttes keskjoonel. Olin seksuaal­eetilistes küsimustes liberaalne ja olen olnud seda 20 aastat. Samas mulle on oluline kiriku traditsiooniline õpetus ja kiriku traditsiooniline liturgia. Eriti oluline on minu jaoks see, et kirik püsiks ühtsena. See on üks seisukoht, mille pärast olen väga tugevalt kaitsnud konservatiive. Olen teatud asjades nendest erineval seisukohal. Aga arvan, et neil on kirikus liiga vähe ruumi, soovin, et nad oleksid kirikus ja et neil oleks siin hea olla. On tähtis, et nad on olemas, sest nad tuletavad meelde seda, et Jeesus on meie tuumküsimus. Liberaalne diskussioon keskendub sageli liiga palju muudele asjadele.

Kas on võimalik koostöö konservatiivsete suundadega nagu SLEY (Suomen Luterilainen Evankeliumiyhdistys – Soome Luterlik Evangeeliumiühendus) ja Luther-säätiö?
Need on erinevad liikumised. SLEY on kiriku ametlik misjoniorganisatsioon. Nad teevad head tööd ja olen väga kurb, et vaimuliku ameti teistsuguse mõistmise tõttu on nende roll kirikus jäänud marginaalsemaks. Luther-säätiö on eraldunud kirikust, nad ei aktsepteeri kiriku korraldust ja see on väär.

Kas neil oleks võimalik naasta?
Alati tuleb anda võimalus. Aga praegusel hetkel peaksime keskenduma neile konservatiivsetele organisatsioonidele, kes on veel kirikus, sest nad on otsekui kahe tule vahel. Kirik muutub ja nad tunnevad, et on marginaalsed. Teisel pool on Luther-säätiö, kes ütleb, et meil on kõik hea ja tulge siia.

Olete Kallio koguduse õpetajana puutunud kokku eestlaste seas Alppila kirikus tehtava tööga. Mida arvate tööst eestlastega?
Tegu on tõeliselt hea aastakümnetepikkuse traditsiooniga. Soovin, et eesti keelt kõnelevad inimesed kannaksid ise töö eest vastutust, et nad tunneksid seda, et tegu on meie kogudusega ja me soovime seda tööd sinna suunda arendada. Nii Soome kui Eesti kirikujuhid suhtuvad töösse toetavalt ja seda ka rahastamisel. Kõik toetavad ja soovivad head. Kõik tunnevad ka seda, et sealt ülalt ei oleks vaja öelda, milline see töö peab olema. Tööl peaks olema oma nägu, eestikeelne pastor, kes tunduks oma. Eesti töö on eriline. Meil on olemas hiina-, inglis-, araabia-, venekeelne kogudusetöö. Eestikeelse töö omapära on selles, et eestlased integreeruvad nii kiiresti. Nad näevad, et siin on toredaid jumalateenistusi. Lähevad näiteks Tooma missale. Seetõttu peab küsima, mis on see, mida eesti kogukond vajab ja tahab ise teha.

Kuidas te suhtute Eestisse?
Mul on head suhted. Oleme lähedased: vahemaa on vaid 80 kilomeetrit. Loodan, et ka kirikud on lähedased. On palju isiklikke kontakte. Olen sageli kohtunud piiskop Tiit Salumäega ja ka peapiiskopiga. Meil on üksteiselt palju õppida. Kui on raskem olukord, kui on väiksemad ressursid, siis kannavad koguduseliikmed suuremat vastutust. See võib tuleneda ressursside puudusest, aga sel on ka positiivne pool. Seda peame õppima, see ootab meid lähitulevikus ees. Oleks hea, kui otsused tehakse enne, kui selleks tekib sundus.

Milline on Soome kiriku strateegia töös pagulastega?
Tegu on olulise küsimusega. Pagulased on väga erinevad. Nende seas on palju nii kristlasi kui islamiusulisi. Paljudel on osadus katoliku kirikuga või anglikaani kirikuga. Palju on samuti uuskarismaatilise suuna inimesi. Loodan, et ka luteri kirik oskaks olla avatud. See pole meie jaoks lihtne, sest vahel on ka soomlase jaoks kiriku lävepakk liiga kõrge. Üks asi on võõrkeelne töö, kuid teisalt oleks vaja ka sisserännanute integreerimist Soome kogudustesse. Oluline on oskus koos töötada.

Kas Helsingi kesklinnas on liiga palju kirikuid?
Minu meelest kirikuid ei ole kunagi liiga palju. Kui mõelda kirikuhoone peale, siis see räägib Jeesusest, sest selle peal on rist. Ja isegi kui keegi ei räägi midagi, siis kõnelevad kivid, nõnda nagu on mainitud advendipühapäeva evangeeliumis (Lk 19:40 Jeesus lausus: „Ma ütlen teile, kui need (jüngrid – toim.) vaikiksid, peaksid kivid hakkama kisendama!”). Kirikuhooned on otsekui maamärgid, aga ka taevamärgid. Kirikutel tuleb teha koostööd. Jumalateenistuse ajad peaksid erinema. Peaks olema erinevaid jumalateenistusi, näiteks teenistusi noortele, traditsioonilisi või kõrgkiriklikke teenistusi, missasid eri keelerühmadele. Kirikuid pole ülearu.

Kas on plaanis ehitada uusi kirikuid?
Veel ehitatakse ja see on suurepärane! Näiteks ehitatakse kirikut Jätkasaarde, kust lähevad Eesti laevad, Vantaasse lennujaama lähedale.
Kaido Soom

Teemu Laajasalo
Sündinud 10.07.1974 Helsingis
Teoloogiamagister 1997, õppinud ka pedagoogikat
Ordineeritud 1997 Helsingi toomkoguduse vaimulikuks
2012–2017 Kallio koguduse õpetaja
Alates 12.11.2017 Helsingi piiskop
Elu moto: lootus elada. Kristlase lootus on Kristuses

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)