Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Helme vennastekoguduse palvemaja lugu

09.11.2007 | | Rubriik: Kirikuelu

Helme kogudus on üle 60 aasta kasutanud oma kirikuna endist vennastekoguduse palvemaja Tõrva linna servas. Tänavu novembris saab pühakoda 160aastaseks. Palvemaja altari kohal ripub vennastekoguduse-aegne altarimaal.  Foto: Helme koguduse arhiivHernhuuti vennad asusid Helmesse 1813. aastal. Helme luterliku koguduse õpetaja Karl Schubbe saatis Tartusse kolm meest vennastekogudusega lähemalt tutvuma. Need mehed olid vöörmünder Matt Wahlberg Hummuli Peedu talust, vöörmünder Juhan Lakritz Jõgeveste Näärilt ja Jaan Treufeldt Jõgeveste Laoselt. Tutvunud vendade elu ja tegevusega, palusid nad õpetajalt luba ka oma kodus sarnaseid koosolekuid pidada.
Esimeseks kokkutulemise kohaks määrati Matt Wahlbergi talu. Koosolekud toimusid rehetoas. Rahvast hakkas koosolekutel käima rohkesti ning mõne aasta möödudes sündis soov ehitada palvemaja, mis ehitatigi Peedu talu maale 1817. a. Hoone õnnistas õpetaja Karl Schubbe 1817. a novembris. Selles majas töötasid vennad 30 aastat.
Rendihinnaks üks kapsapea aastas
Hummuli palvemaja asus aga Helme kirikust kaugel. Rahvas, kes pärast pühapäevast kiriku jumalateenistust soovis minna vennaste koosolekule ja palvele, ei jõudnud enam Hummulis käia.
Vennad pöördusid Helme mõisahärra G. von Rennenkampfi poole palvega eraldada krunt palvemaja ehitamiseks. Mõisahärra tuli koos vendadega 5. novembril 1846 kohale, kuhu järgmisel aastal hakati ehitama palvemaja. Ta määras rendile 228 ruutsülda (ligikaudu 1 ha) maad, rendihinnaks üks kapsapea aastas. Sellekohane kontraht kinnitati ametlikult.
Seejärel palusid vennad Lõve mõisnikul R. A. von Anrepil ja Maidla mõisnikul Stackelbergil vendade eest kosta, et neil lubataks ehitada Helme mõisalt renditud krundile vennastekoguduse palvemaja, millel oleks keiser Aleksander I poolt antud õigused. Luba antigi.
Ehitustöödeks paluti mõisnikelt ja taluperemeestelt annetusi. Annetusi tuli rohkesti.
Nurgakivi pandi 1847. a maikuus. Selle õnnistas Karl Schubbe. Ehitustöid juhatas Kärstna mölder Andres Ilisson. Sügiseks valminud palvemaja õnnistas sisse Karl  Schubbe koos vennastekoguduse hoolekandja Kesleriga 3. (uue kalendri järgi 15.) novembril 1847.
Ajad ja olud ei soosinud
Paraku ei suhtunud Helme koguduse õpetajad Behse ja Koik vennastekogudusse soosivalt. Nad pigem hoiatasid rahvast palvemaja koosolekutel käimast. Nende keelitus mõjus: palvemajja kogunes rahvast hõredamalt. Vennastekoguduse hoolekandja Veeber tahtis Helme koguduse õpetaja Koigi soovitusel Helme vennastekoguduse palvemaja koguni sulgeda. Veeber mõtles maja ühele kohalikule seltsile maha müüa, kuid Helmet külastades mõistis ta oma ekslikkust. Vennastekogudus jätkas siinses palvemajas. Neid abistasid vennad Viljandist, kes korraldasid piiblitunde.
Esimese maailmasõja ajal lahkus Veeber Eestist. Juulis 1916 pandi palvemaja Vene valitsuse käsul kinni. Dokumendid nõuti politseisse ja suur osa neist läks kaduma nagu ka 200 kuldrubla sularaha. Palvemaja oli suletud üheksa kuud, kuni 1917. a märtsini, Vene isevalitsuse kukutamiseni. Kui palvemaja taasavati, tuli jälle rohkesti rahvast koosolekutele.
1918. a tungisid enamlased Helme-Tõrva maile ja keelasid palvetundide pidamise. Keelust üleastujaid ähvardati sõjakohtuga. Sõda oli muidugi tuline ja täis ärevust. Palvemaja sai kannatada. Enamlaste väljatõrjumisel võidi aga tegevust jätkata. Koosolekud toimusid, aga samal ajal remonditi ka palvemaja.
Uuendatud palvemajas
12. augustil 1928 toimus uuendatud palvemaja õnnistamine, mille viis läbi Helme luterliku koguduse pastor Johannes Uustal. Laulsid Hummuli-Soe palvemaja laulukoor ja Helme laulukoor ning Tallinna Salemi seltsi mängukoor. Kohale tuli vendi pealinnast. Tervitusi saadeti Tallinnast, Viljandist, Pärnust, Narvast ning Sangastest krahv Bergilt.
Õpetaja Uustal on kirjutanud, et vennastekogudusel oli 1920.–1930. aastatel Helmes liikmeid 550, mis teeb 55 liiget 1000 elaniku kohta. Võrreldes teiste Valgamaa kihelkondadega on see suhteliselt kõrge näitaja. Sangastes teati olevat 220 liiget ehk 1000 elaniku kohta 23; Harglas 300 liiget ehk 1000 elaniku kohta 50. Aga samas enamikus Lõuna-Eesti kihelkondades olid need arvud kaugelt suuremad. Tarvastus oli koguni kaks palvemaja ning 1000 liiget ehk 125 liiget 1000 elaniku kohta.
Meie praegused eakad koguduseliikmed meenutavad oma vanemate tavadest, et pühapäeviti oli kombeks pärast jumalateenistust suures kirikus tulla ka palvemajja koosolekule ja palvele. Palveõhtud toimusid lisaks pühapäevadele ka neljapäeviti. Palvetundi tuldi kogu perega. Ka lapsed kasvasid selle najal usus ja palvemeeles. Meenutatakse jõuluõhtuid, mil kehvemate perede lapsed tulid meeleldi palvemajja, sest seal jagati õunu, kommi ja saiakesi.
Meenutatakse, et palvetunnid toimusid luterlikel põhimõtetel. Vennastekoguduses valitses sõbralik ja üksteist toetav meelsus. Oli ka neid, kes suhtusid palvemaja ellu pilkavalt. Kuid see ei vähendanud palvemaja autoriteeti ja usulist tegevust.
Kirik on olnud ka koduks
Juhatuse protokollid tunnistavad, et pärast Helme kiriku purunemist Teises maailmasõjas on õpetaja Uustal hakanud 1944. a sügisest pidama jumalateenistusi Helme vennastekoguduse palvemajas.
1950ndatel aastatel on Helme Maarja kogudus hakanud korraldama remonttöid palvemajas, mis ajapikku koguduse kirikuks saab. 1951–1953 on tegeldud katuse remondiga. Sisustust on toodud kirikuvaremetest. Altarimaal «Kolgata» lasti Tallinnas restaureerida. Kaasa toodi kaks kroonlühtrit ja seinalühtrid, mis paigutati kahte saali. Praeguseks on altarimaal «Kolgata» viidud taas restaureerimisele, seekord Tartusse. Altari kohal ripub vennastekoguduse-aegne altarimaal «Ketsemani».
1960ndatel aastatel vahetati kiriku põrand, tehti uus altarivõre, värviti kirikut seest- ja väljastpoolt. 1972. a kaeti laastukatus eterniidiga.
Kui 1948. a õpetaja Valter Vaasa Helme kogudust teenima tuli, sai Helme kirik-palvemaja ka koduks tema perekonnale. Hoones asub lisaks suurele kirikusaalile väiksem saal ning kaks tuba. 1962. a sügisest hakati selles väikeses saalis talviti jumalateenistusi pidama. Kantselei kolis praegusesse kantseleiruumi, kus seni oli õpetaja eluruum. Õpetajale jäi kööktuba.
1963. aastaks ehitati aga valmis Vaasade perekonna elumaja Tõrva kesklinnas ja neil oli võimalus kirikuhoonest välja kolida. Seejärel elasid mõnda aega kiriku kööktoas majahoidjad Jaak ja Marie Nepp ning veel Emilie Loot. Pärast majahoidjate lahkumist võeti koristajaks Selma Miljan, aasta hiljem Elviira Kass, kes oli sellel ametikohal üle 20 aasta.
Kiriku kantseleid sisustav antiikne mööbel on 1964. a ostetud koristaja Aliide Tammelt, Heinola Vaasa emalt.
Palvemajast Helme kihelkonna peakirikuks
1997–1999 sai palvemaja uue välisilme: värviti nii seinad kui ka katus. Värv saadi sõpradelt Soome Laihia ja Norra Byneseti kogudusest. 1998 kinkis AS Roobe Helme kirikule uue altarilaua. 2007. a alguses remonditi põhjalikult altarialust põrandat.
2004.–2005. a alustati kirikut ümbritseva aia ümberkujundamist. Harvendati puid, likvideeriti tormikahjustusi. Tarvis on veel pinnast planeerida ja luua tasane haljasala.
Kunagisest vennastekoguduse palvemajast on kujunenud Helme kihelkonna peakirik. Kihelkonnas on veel mitu pühakoda. Tõrva linnas asuvas kirik-kammersaalis, endises õigeusu kirikus, toimuvad piiblitunnid ning aeg-ajalt kontsert-jumalateenistused. Riidaja Gerdruta kirik-kabelis peetakse jumalateenistusi kord kuus. Rukkimaarjapäeval peame me Maarja kiriku varemete juures vabaõhu-jumalateenistust.
Kuid kunagises palvemajas, tänases Helme kirikus toimuvad jumalateenistused iga pühapäev. Kantselei, kus asub nii Helme kui ka Taagepera koguduse arhiiv, on avatud neli korda nädalas.

Arvo Lasting,
Helme koguduse õpetaja

Palvemaja-kiriku 160. aastapäeva pidulik jumalateenistus toimub laupäeval, 10. novembril kell 12. Jutlustab Eesti Evangeelse Vennastekoguduse peavanem Eenok Haamer.

Helme pühakojad
Helme palvemaja ehitati 1847. aastal. 1944. aastast on palvemajas peetud Helme koguduse jumalateenistusi. Nüüdseks on kogudus üle 60 aasta kasutanud oma kirikuna endist vennastekoguduse palvemaja Tõrva linna servas.
Hävinenud Helme Maarja luterliku kiriku ehitusaeg on arvatavasti 13. sajand. 17. ja 18. sajandil kirikut rüüstanud tulekahjud ja sõjad elati üle ja pühakoda korrastati, ehitati juurde ka puust torn. Enne II maailmasõda mahutas kirik üle 200 inimese. 1944. aasta lahinguis jäi pühakoda suurtükitule alla ja purunes. Päästeti altarimaal ja osa kirikuriistu. Praegu on püsti vaid kiriku seinad.
Tõrva apostlik õigeusu Kristuse sündimise kirik pühitseti 1905. aastal. 1944. aasta septembris sai kirikuhoone mürsutabamuse. Lagunev pühakoda täitis erinevaid funktsioone, kuni 1987. a taastas Valga KEK selle õppekeskuseks, 1990. aastal renoveeriti hoone kirik-kammersaaliks.
EELK Konsistoorium ostis 1994. aastal pangalt võetud 2 miljoni krooni suuruse laenu eest Tõrva linna kammersaali ja sellega «osutati kirikuvalitsuse poolset pastoraalset tuge Helme kogudusele». Tõrva kirik-kammersaali omanik on Helme kogudus.

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ! (Js 40:3a,10a)