Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Helinaid igaviku teelt, 8.

08.12.2006 | | Rubriik: Järjejutt

Põlise aluskivina seisavad läbi ilmade aja ja Piibli veergude esimeste sõnadena: «Alguses lõi Jumal taeva ja maa.» Kõik on Jumal taeva ja maa loomisel korrapäraselt teinud. Ta räägib inimesilegi sellest nii, et kõik sellest võivad aru saada. Alguses aluspõhi, siis kord-korralt järgnevad osad, kuni valmis võrdlematu suur Jumala täius – keerdküsimuseks ja mõistatuseks tänapäeva iseteadja inimlapsele, kuid suureks jumaliku au ja vägevuse tõstvaks tunnistuseks neile, kes usu ja palvega astuvad Piibli esimese lehe kaudu sõnasse ja viimase lehe kaudu uskudes ja lootes ootavad uusi, veel suuremaid Jumala täiusi.

Voldemar Paimla aineil

Jõulud

Kerge valge lumevaip katab musta maapinda. Kõikjal, kuhu silm ulatub vaatama, on valge, uus rüü katteks. Kuused on end maani maha kummardanud paksu lumekatte all – otsekui tänaksid nad kõrget Loojat, kes neid nii ilusasti on ehtinud.

Jälle on jõulud. Saabunud on too ilus jõuluõhtu, mil kirikud säravad tulemeres ja igas majakeses on näha küünalde sära kuuskedel…

Saanijalaste all kiunub ja krudiseb lumi – otsekui seegi häälitsus jutustaks, et on jõulud. Oo, see ilus jõulutunne! – Ei ole sõnu, et väljendada seda jõulurõõmu ja jõulutunnet, mis valdab nii vana kui noore hinge. Suur on aga jõulurõõm lastel. Tuleb meelde siinkohal see, kui olin ise veel väike, ja kuidas siis sai oodatud jõule. Tihtigi sai sõrmedel loetud päevi ja nii sageli tülitatud ema oma lõpmatute pärimistega: «Ema, millal on jõulud?»

Jõulumeeleolu on kaasakiskuv… Midagi suurt ja salapärast peitub jõules.

Jõuluööl tuli inimsoo Päästja ilmasse. Jõuluööl sündis meie Õnnistegija ja jõuluööl laulsid inglikoorid: «Au olgu Jumalale kõrges, rahu maa peal ja inimestest hea meel!»

Jõululaps on siis see rahutooja, see rõõmuandja. On’s ta seda tõesti?

On’s ta ka meile – minule ja sinule? On’s ta ka minu ja sinu Õnnistegija?

Kui ta veel seda isiklikult sulle ja mulle ei ole, siis võtame teda vastu veel käesolevail jõulel, siis vast on meil õiged õnnistatud jõulud.

Emilie Karjus

(Lõpp.)

Väljavõtteid Harju-Jaani vennastekoguduse noorte keelpillikoori almanahhist «Helinaid igaviku teelt», 1934.

Üks kommentaar artiklile “Helinaid igaviku teelt, 8.”

  1. Külaline ütleb:

    Väikse sääse püüdsin ma, tararaa ja tararaa.
    Sääsekest ma armastan, tiritinn ja tiritaa, mis ma ikka tühja jändan, hakkan parem lugema.

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)