Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Heino Juho Karm 100

04.03.2009 | | Rubriik: Persoon minevikust

Heinrich Johannes Karm

27. veebruaril möödus sada aastat Heino Juho Karmi sünnist.
Heinrich Johannes Karm sündis 27. veebruaril 1909. a Vanakubja talus Visusi vallas Tartumaal. Aasta hiljem ostis isa Raadi valda Sokka talu. Heinrich Johannes kasvas koos venna ja kahe õega, kuni 1920. a perekond lagunes ja ema koos õdedega kodunt lahkus.
Kõrveküla neljaklassilise algkooli järel siirdus Heinrich Johannes õppima Tartusse Hugo Treffneri gümnaasiumi, mille klassikaharu ta lõpetas 1928. a kevadel.
See märkimist vääriv lend andis meie kirikule kümme teoloogi. Humanitaarklassi lõpetasid tol aastal Edgar Hark, Gustav Küla, Agu Põld, Leo Vool, Johann Teras, Karl Kiisk ja Karl Raudsepp, klassikaklassi aga lisaks Heinrich Johannes Karmile Elmar Tõldsepp ja Artur-Karl Võõbus. 
1928. aasta sügisel astus Heinrich Johannes Karm Tartu ülikooli usuteaduskonda.
Viimastel gümnaasiumiaastatel oli isa majanduslik olukord järjest halvenenud. Ikalduste ja võõraste võlgade maksmisega jäi talu nõrgaks. Isa surma järel 1929. a läks talu võlausaldaja kätesse, kes ei täitnud peremehe testamenti ega toetanud määratud summaga tema lapsi.
Heinrich Johannes sai ülikoolist stipendiumi ning töötas suviti juhutöödel, et mitte õpinguid katkestada. 1930/31 teenis ta lennuväes sundaega.
Pärast ülikooli lõpetamist teoloogiakandidaadina asus prooviaastale Koeru kogudusse. 1933. aasta 10. detsembril ordineeriti Heinrich Johannes Karm Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus õpetaja August Pähna isiklikuks adjunktiks ja Koeru koguduse abiõpetajaks.
Mentor iseloomustas Heinrich Johannes Karmi nõnda: «Oma usulistes vaadetes seisab ta kindlalt kiriklikul alusel kõigutamatult igasugustest moodsatest vooludest ja vaadetest. Usuliselt ning kõlbliselt on ta sügav, kindel ja tõsine isik, avaldades kõikides ülesastumistes, ametitalitustes ja igapäevases elus kristlikku seesmist tõsidust, mis selles eas noortel kandidaatidel sageli puudub. – – -
Ta süveneb tõsiselt oma ülesannetesse. On püüdnud oma võimeid ülesannete kohaselt kasvatada ja välja arendada. Praktiline ja algatusvõimeline inimene, mille tõttu on juba prooviaasta alul igat juhatust kiiresti omaks võtnud ja varsti leidis ise oma alal ülesandeid, ilma igat üksikasja kättenäitamata. – – -
Osaleb koguduseelus lahtise südame ning mõistusega. Kohusetruu ja otsekohese iseloomuga, kuid tagasihoidlik. Aus ja õiglane inimene.»
1934–1935 teenis Heinrich Johannes Karm Käina kogudust vikaarõpetajana. 1934–1936 oli ka Kärdla ja Pühalepa koguduse vikaarõpetaja. 1936. aastal asus tööle Tallinna E.E.L.K. Noorsootöö Keskuse sekretärina. Samal aastal eestistas oma eesnime – Heinrich Johannesest sai Heino Juho.
1934 asutati EELK Noorsootöö sekretariaadi juurde lastejumalateenistuste ja pühapäevakoolide töö komisjon koosseisus õp B. Hasselblatt, praost A. Arumäe ja õp H. Nuudi. Aastatel 1936–1940 olid ajakirjade Pühapäevakool ja Laste Sõber toimetuses peale õp Heino Juho Karmi veel mag K. Tiit, õp R. Koolmeister ja õp R. Kiviranna. Seda aega on peetud ka meie kirikliku lastetöö õitseajaks.
1939. aasta tehvanipäeval laulatati Heino Juho Karm Tallinna Jaani kirikus Erika Palmrega. 
Aastatel 1939–1940 oli H. J. Karm E.E.L.K. Noorsootöö Keskuse peasekretäri ametis.
Alates 1. novembrist 1940 vabastas konsistoorium noorsootöö keskuse tegevuse lõpetamise tõttu ka Heino Juho Karmi peasekretäri kohalt ja ta arvati EELK vikaarõpetajaks. Seejärel asus Heino Juho Karm tööle artelli Soojus. 1941. a mobiliseeriti ta Nõukogude armeesse ning langes samal aastal lahingutes Velikije Luki all.
Elve Bender,
Koeru koguduse abiõpetaja

KASUTATUD:
EELK Konsistooriumi arhiiv, sari 11, säilik 217: Heino Juho Karm.
Eesti Kirik (1957) 7/8. Andmeid luteri kiriku kohta Eestis, lk 112–114.
Vrager, Elmar. Käina õpetajatest. – Eesti Kirik (1987) 2, lk 83–94.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)