Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Heinar Roosimägi tuli tagasi kodupraostkonda

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Aastalõpu ajalehes Põhjarannik kirjutas Teet Korsten oktoobrist Lüganuse kogudust teenivast diakonist  Heinar Roosimäest.
Heinar Roosimägi 2005. aasta kevadel veel Saarte praostkonna vaimulikuna.

Lüganuse koguduse teenimine on olnud Heinar Roosimäe ammune mõte ja unistus juba ajal, kui ta Jõhvi kirikus praktikal oli. Oma praegust tööposti saab Heinar võrrelda kogudustega Ida-Harju praostkonnas, kus ta läbis praktika, ning Pöide, Orissaare ja Muhu kogudusega, kus ta juba diakonina teenis.

Heinar on sündinud Jõhvis ja lõpetanud omaaegse Kohtla-Järve 17. keskkooli. Tema isakodu eristus teistest kodudest lasterohkuse poolest – Heinaril on olnud kaheksa õde-venda.

Isiklikest eeskujudest nimetas Heinar loos rootslast Patrik Göranssoni, kellega ta on kokku puutunud Jõhvi koguduses, ja Harri Reinu, omaaegset Usuteaduse Instituudi kirikuloo õppejõudu, kes meenutab tõsiselt mõnd Vana Testamendi patriarhi ja kes kõrgele vanusele vaatamata Ruhnu kogudust teenib.

Saartele Jumalat teenima ei läinud Heinar enam üksi, vaid temaga koos läks abikaasa Katri, kellega ta kohtus Raasikul. Lüganusele jõudes oli pere veel suurem, sest vahepeal oli ilmavalgust näinud Hanna Veronika.

Vaimulik tunnistab, et Lüganusele tulles olid ta ootused suuremad, aga tegelikkuses polnud kohapealne pilt päris see, mida ta lootis. Kui kõikjal üle Eesti on maakoguduste soolaks memmed, kes iga riigikorra ja iga ilmaga kõigest olenemata kirikusse jõuavad, siis Lüganusel olid nad kuhugi kadunud. Ka see, et siin pole juba aastaid olnud oma vaimulikku, on jätnud kogudusele jälje.

EK