Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Heebrealaste kirja ajalugu: kes kirjutas kirja heebrealastele?

07.01.2015 | | Rubriik: Teoloogilist

Kiri heebrealastele on oma stiililt pigem jutlust kui kirja meenutav. Kirjutaja peab oma kirja manitsuskõneks (lógos tes parakléseos, 13:22). Nimetus vihjab algkristliku jumalateenistuse jutlusele. See tähendas prohvetite raamatu teksti järel peetud manitsuskõnet ehk jutlust algkristlikus jumalateenistuses. Sellele viitavad ka algussõnad: «Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis prohvetitele esivanemate kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu» (Hb 1:1–2).

Heebrealastele saadetud kirja tekke kohta on mitmeid küsimusi. Neist esimene seostub autoriga.
Paistab, et juba sada aastat pärast kirja kirjutamist on kadunud teave selle autori kohta. Kirikuisa Origenes (185–254) pidi tõdema: «Kes kirjutas selle epistli, seda teab vaid Jumal.»
Kirjutaja ei esitle end oma epistlis, nii nagu seda tegi apostel Paulus oma kirjades. See, et autor oma isikut esile ei too, tuleneb tema kirja iseloomust. Kiri heebrealastele ei ole oma olemuselt mitte kiri, vaid jutlus. See oli kõne algkristlikus jumalateenistuses. Kuna kõneleja ei saanud seda esitada isiklikult, saatis ta selle kogudusele ühes kirja stiilile vastavate lõputervitustega.
Jutluse stiili juurde ei kuulunud jutlustaja isiku esiletoomine. Kirjutajal polnud vaja ka end esitleda, sest tundub, et ta on koguduses hästi tuntud. See tuleb esile epistli lõppsõnades (13:20–25). Kogudus teab ja tunneb kirjutajat ja kirjutaja kogudust.
Tundub, et kirjutaja on üks koguduse juhtidest. Kirjutamise ajal on ta kogudusest ära, ilmselt ajutiselt. Ta loodab, et saab naasta kogudusse, «et mind antaks teile rutem tagasi» (13:19). Tundub, et kirjutaja on eemal vastu oma tahtmist. Põhjused ei sõltu tema tahtest ja on seotud kristlaste tagakiusamisega.
Kirjutaja palub lõpus, et lugejad võtaksid heaks need julgustussõnad, sest «Ma olen teile ju lühidalt kirjutanud» (13:22). Tema soov tundub olevat sõbralik kergendus, sest tema kirjutis on toonase aja kohta pikk. Aga see sõbralik lõpusoov ja kirja pikkus sunnivad lugejat mõtlema sellele, miks nii pikk ja tugevalt põhjendatud kõne on kirjutatud, kuigi isiklik kohtumine kogudusega toimub peagi.
Kas põhjuseks on koguduse aktuaalsed rasked probleemid? Kas ta saadab koguduse koosolekule määratud kõne veidi enne saabumist selleks, et kirja vahendusel käsitleda raskeid küsimusi ja valmistada seeläbi enda naasmist koguduse keskele?

Vana Testamendi tundja
Pilt autorist tuleb esile kirja sisu ja esituslaadi põhjal. Ta tunneb eriti hästi Vana Testamenti. Sellest võib järeldada, et ta on juudist kristlane, tõenäoliselt diasporaa juut. Sellest hoolimata ei tsiteeri ta Vana Testamenti mitte heebreakeelse algteksti abil, vaid kreekakeelse tõlke ehk Septuaginta põhjal. See ja kirja stiil osutavad, et tema emakeel on kreeka keel. Tema kõneoskus osutab, et ta on saanud hellenistliku hariduse.
Kirjutaja isiku kohta on pakutud mitmeid oletusi (Luukas, Paulus, Barnabas, Siilas, Timoteus, Roomlane või Apollos). Keeleliste ja stiilianalüüside põhjal on kindel, et keegi meile tuntud Uue Testamendi kirjutajatest ei saa see olla, ka mitte Paulus. Selle kirja stiil, keel ja sõnavara ei ole Pauluse omad.
Mainitud isikutest on eriti huvitav Apollos, ehk ka kõige tõenäolisem. Ka Martin Luther oletas, et Apollos on selle kirja autor. Sellele oletusele võib leida tuge ka Luukalt, kes jutustab, et Efesosse tuli Apollos, «Aleksandriast pärit, vahva kõnemees ja vägev kirjaseletaja … ta kummutas osavalt juutide väited, näidates avalikult Pühakirjast, et Jeesus on Messias» (Ap 18:24,28).
Luuka pilt Apollosest sobitub hästi heebrealaste kirja kirjutaja profiiliga, kes on kirjutise põhjal hea kõneleja ja pühakirja põhjalik tundja. Kirja autorsust on ka Apollosele mõeldes raske kindlaks teha, sest pole säilinud ühtegi tema kirjutatud tekstilõiku, millega võiks võrrelda heebrealastele kirjutatud kirja ja otsustada selle põhjal, kas ta on autor või mitte. Lõppude lõpuks me ei saa autorile lähemale, kui sai omal ajal kirikuisa Origenes. Ta oletas, et tegu on kellegagi Pauluse õpilastest, aga pidi siiski tõdema: «Kes kirjutas selle epistli, seda teab vaid Jumal.»

Millisele kogudusele on kirjutatud kiri?
Nii nagu kirja autorist, pole ka kirja adressaadist täpset teavet. Kirja pealkiri «Heebrealastele» (pros Hebraious) on Aleksandriast pärit Pantaenuse kirjutatud (srn 200). Ta pealkirjastas kirjutise nii seetõttu, et seal oli palju Vana Testamendi tsitaate. Pantaenus liitis ka selle kirjutise kanooniliste kirjade kogumikus Pauluse kirjutiste rühma.
Alates vana kiriku aegadest on otsustatud, et see epistel on suunatud kas Palestiinas või kusagil diasporaas olevale juutidest koosnevale kristlikule kogudusele. Mitte miski aga ei osuta sellele, et pealkirja «heebrealased» elaksid Palestiinas, nii nagu käsikirja pealkirjastamise põhjal võiks oletada.
Vastuvõtjatele osutavad mingil määral kirja lõpus olevad tervitused: «Teid tervitavad vennad Itaaliast» (13:24). Selle põhjal võib oletada, et kiri heebrealastele on kirjutatud mingile Itaalia kogudusele, tõenäoliselt Rooma kogudusele.
Tervitustest nähtub, et kirjutaja on kogudusest eemal, aga ka seda, et ta peab kogudust omaks. Autoril on kogudusele hea uudis: «meie vend Timoteus on lastud vabaks. Temaga koos, kui ta tuleb peatselt, saan minagi teid näha» (13:23). Tegu on ilmselt Timoteusega, kes oli Pauluse tuntud õpilane ja lähedane töökaaslane.
Autor on kuulnud, et Timoteus on pääsenud vangist vabaks. Ta on ise teises piirkonnas kui vabanenud Timoteus. Autori eesmärgiks on kohtuda peatselt Timoteusega ja ühes temaga minna koguduse juurde. Ta ootab tema kiiret vabanemist, et üllatada kogudust koos Timoteusega nende juurde saabudes.
Timoteuse liitmine kirja lõpptervitusega tuletab meelde Pauluse vangistust Roomas. See aga ei põhjenda kirja kirjutamist Pauluse Rooma vangistuse ajal, ammugi mitte seda, et Paulus oleks kirja kirjutanud. Pigemini tuleb mõelda, et autor rõhutab teadlikult oma usu, vaimsuse ja saatuse sarnasust apostel Pauluse ja tema õpilaste omaga, kuigi ta ilmselt ei olnud Pauluse töökaaslane.

Kirjutamise aeg on ebakindel
Ka kirjutamise aja kohta pole täpset teavet. Teatakse, et kiri heebrealastele on kirjutatud enne aastat 96 pKr, sest Rooma Kleemens tsiteerib seda oma kirjas (95/96 pKr).
Heebrealastele adresseeritud kirja sisu põhjal võib järeldada, et see on kirjutatud ajal, mil Jeruusalemma templit enam pole, seega Jeruusalemma hävingu järel (70 pKr). Kirjutamise tõenäolisim aeg on meie ajaarvamise kaheksakümnendad aastad. Siis oli Rooma impeeriumis keiser Domitianuse valitsusaeg (81–96). See oli kristlaste jaoks eriti raske tagakiusude aeg.
Keijo Nissilä
Ajakirjast Siionin lähetys-lehti (nr 9, 2014)
tõlkinud Kaido Soom

Teemad:

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)