Esileht » Arvamused » Artikkel »

Heade tuulte pöörises

03.06.2009 | | Rubriik: Artikkel

Veiko Vihuri, Senta Room ja Andres Põder sinodit juhatamas. Foto: Anti Toplaan

Kui Saarte praostkonna vikaardiakoniks ordineeritav Lauri Lehtinen lehekuu 14. päeva hommikul Saaremaa poolt Muhu kiriku juurde jõudis, tervitas nii teda kui Turu linnast tulnud külalisi tavalisest tugevam tuuleiil. Ordinatsioonivandeks valmistuja mõtles sellel hetkel, et tuul on ilmselt ainus asi, millega siin on raske harjuda.

Imestamise võime
Sinodijumalateenistuse protsessiooni algust XIII sajandist pärit võlvide alla ootama kogunenud inimesi tervitas pärani ustega viirukihõnguline ja mõõdukate soojakraadidega Katariina kirik. Ordineeritava ja praostkonna vaimulike kõrval teenisid jumalateenistusel kaasa peapiiskop Andres Põder ja Soome ühe vanima, Turu Maarja koguduse õpetaja Heimo Rinne.
Kirikujuht kõneles Peetruse ja Johannese tunnistusest ja tuletas kogudusele meelde kuu juhtsalmi: «Meil on ju võimatu jätta rääkimata seda, mida me oleme näinud ja kuulnud» (Ap 4:20). Erakordselt tugevalt kostus kirikus ülemkarjase kuulutus: «Apostlid ei kartnud selle maailma vägevaid ja selle maailma kohut. See maailm lõi Kristuse risti, aga Jumal äratas ta surnuist üles. Meie oleme kiriku liikmetena kutsutud tunnistajateks selles maailmas. Usu, armastuse ja lootuse vilja kandmine peab alguse saama kodust ja kirikust.»
Peapiiskop pöördus oma kõnes ka ordineeritava poole ja pani talle südamele, et ta oleks elava Issanda tunnistaja Saaremaa kogudustes.
Muu hulgas said asjaosalistele väga oluliseks Andres Põderi poolt kõnes meenutatud Jaan Kiiviti sõnad, kelle ametisoleku viimasel aastal said alguse läbirääkimised Lauri Lehtineni ordineerimiseks. Endine ülemkarjane olevat ikka meelde tuletanud, et inimeseks teeb inimese võime hämmastuda ja imestada ning selle kaudu õppida nägema kaugemale – õppida tundma Jumalat. Vanadus alanud tema sõnul sealt, kus me selle imestamisvõime kaotame.

Kirikust koolimajja
Ligi poolteist tundi kestnud jumalateenistusele järgnes vastordineeritu õnnitlemine ja ikka veel tuulisel kirikuõuel sinodirahvaga ühispildi tegemine. Seepeale juhatas koolidirektor Senta Room kirikulised vana pastoraadi külge ehitatud uue Muhu koolimaja kaetud laua äärde.
Enne koosoleku algust ei jäänud kokkutulnutele märkamatuks asjaolu, et mitme vana tuttava kõrval on koguduste nõukogud läkitanud esimesele valimisjärgsele koosolekule ka palju uusi saadikuid.
Nii alustas praost Veiko Vihuri sissejuhatuse järel Muhu vallavolikogu poolse tervitusega Muhu muuseumi direktor ja vastne Muhu koguduse juhatuse esinaine Kadri Tüür. Ta avaldas lootust, et vastukaaluks mitmele ühiskonnas muret tekitavale suundumusele leiaksid inimesed kirikust neid väärtusi, mida koi ei söö ja rooste ei riku.
Peapiiskop sai seejärel võimaluse tänada aukirjadega mitmeid kohaletulnuid, kelle seas tunnustati Jämaja koguduse kauaaegset tublit vabatahtliku töö tegijat Valdis Treimanist.

Jumala armu-uks veel avatud
Oodatult põhjalikumaks ja pikemaks ettekandeks kujunes praosti möödunud aasta tegevusaruanne ning viimase nelja aasta töö ülevaade. Saadikutele oli praosti aruanne jälgitav varem kätte jagatud esseemõõtu vihikuna. Kuulajate tähelepanu pälvis muu hulgas tõdemus, et praostkonna territooriumil on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud inimeste arv, mis aastavahetuse paiku oli 44 972. Nendest ristitud kirikuliikmeid on 9053, mis lubab koguduse liikmeteks pidada 20,1% Saare ja Hiiu maakonna elanikest.
Praostkonnale on omane, et üheski koguduses ei ole annetajaliikmeid üle tuhande ja pooltes jääb see hulk koguni alla saja. Keskmiselt osaleb igal pühapäeval teenistustel kokku 537 inimest, mis on ligikaudu sama palju, kui oli nelja aasta eest.
Kõige enam tekitas mõtteid aruande hinnangute osa. Praostkonna tugevuseks peab kirikupiirkonna juht stabiilset töötegijate kaadrit, regulaarset jumalateenistuslikku elu ning ühiseid ettevõtmisi. Miinuspoolele jääb väikeste koguduste suur osakaal, liikmeskonna vananemine ja noorte lahkumine mandrile.
Praost tõdes, et kuigi kõik kogudused on juriidiliselt iseseisvad, on välja kujunenud seitse kobarkoguduste süsteemi, millest igaühte teenib üks õpetaja. Ta nentis, et see võib mingil ajal kaasa tuua väiksemate koguduste liitumise. Aruandaja pidas oluliseks rõhutada ka meedia kriitilist hoiakut kiriku esindajate osalemise suhtes avalikel üritustel või debattides, nagu kristlased ei olekski osa ühiskonnast ega tohiks oma arvamust avaldada. «Kõige selle taga on sekulariseerunud elutunnetus, mis näeb kirikus ja usus vastandit ilmalikele väärtushinnangutele.»
Vastukaaluks kujunenud olukorrale kutsus Veiko Vihuri paremini kasutama meie käsutusse antud elektroonilist ja avalikku meediat, et inimestel oleks võimalus meelelahutus- ja eneseabikirjanduse kõrval valida kiriku sõnumit.
Praosti hinnangul tuleb keskenduda sellele, mida me väheste vahenditega ära teha suudame. Praostkonnas on küll üle üheksa tuhande hinge, kuid liikmeannetuse tegemise kõrval oli ka armulaual käinuid möödunud aasta kokku vaid 1608. Selle põhjal võib öelda, et aktiivseid luterlastest kirikuinimesi on saartel vaid paari tuhande ringis.
Praost lõpetas üleskutsega sinodisaadikutele ja koguduseliikmetele tunnistada oma usust pereringis ja ka väljaspool. Kogemused näitavad, ütles ta, et sageli tullakse kiriku juurde sugulaste või sõprade kaudu.

Töövaldkonnad ja valimised
Praostkonna laste- ja noortetöö koordinaator Tiina Ool rõhutas oma sõnavõtus vajadust pöörata suuremat tähelepanu peretööle. Samuti ei pidanud ta õigeks tõmmata kindlat piirjoont laste- ja noortetöö vahele, sest praktikas läheb lastetöö sujuvalt üle noortetööks.
Muusikasekretär Ester Soe pidas möödunud aasta muusikaliseks tähtsündmuseks Rudolf Tobiase mälestusele pühendatud ja Hiiumaa pealinnas toimunud ühist laulupäeva. Peapiiskopi küsimusele, kas koorid juba ka Tartu laulupäevale registreeruvad, sai muusikajuht vastata, et kõik koorid on juba kirjas.
Elava mõttevahetuse kutsus esile Kärla koguduse juhatuse esimehe Paavo Mändari praosti ettekandest ajendatud küsimus, millised kogudused võiksid tema arvates liituda. Veiko Vihuri oli seisukohal, et kogudusi ei hakata kindlasti sundkorras liitma, kuid probleeme võib tekkida nendel kogudustel, kes ei suuda endale valida nõukogu ja juhatust.
Peapiiskop nägi selles palju laiemat küsimust. Tema hinnangul ei tohiks me ühtegi kogudust liita ka põhjendusega, et ei suudeta valida põhikirjakohaseid organeid. Kui me kaotame koguduse, kaob ära üks koht evangeeliumikuulutuse toetuseks. Kogudust ei pea peapiiskopi hinnangul teenima üksnes vaimulik, vaid Kristuse käsu täitjateks on kutsutud kõik ristiinimesed. «Peame julgustama kohalikke inimesi olema aktiivsed.»
Otsekui vastusena eelnevale üleskutsele võeti rõõmuga vastu teade, et Kihelkonna koguduse kuulutuspunktis Karala külas avatakse 27. juunil ühe mehe poolt rajatud uus palvemaja.
Sinodilised valisid endi hulgast uue praostkonna nõukogu, mille liikmeteks said sinna ameti poolest kuulujate kõrval Hannes Nelis, Tiina Ool ja Rene Reinsoo. Saarte praostkonda hakkavad kirikukogu uues koosseisus praostile lisaks esindama Kristjan Simson, Tiina Ool ning allakirjutanu. Senise revisjonikomisjoni asemel valiti hääletuse tulemusena revidendiks Thea Raik.
Sinodipäeva lõppedes oli tuul veidi järele andnud. Muhu vanima kiriku juurest lahkudest meenus, et nii praostkonna kui maakonna sümboliks on purjelaev, mis vajab oma purjedes edasijõudmiseks tuult, nelipüha tuult. See ongi põhjus, miks saartel tuul just kirikute juures endast märku annab.

Anti Toplaan,
abipraost,
Kuressaare ja Püha koguduse õpetaja

Liikmesannetajata arv Saarte praostkonna kogudustes 2008. a
Kuressaare – 857
Kihelkonna – 524
Püha – 243
Valjala – 224
Kärla – 150
Jämaja – 144
Kaarma – 127
Kärdla – 102
Reigi – 98
Muhu – 83
Mustjala – 81
Karja – 61
Käina – 57
Emmaste – 50
Anseküla – 41
Pöide – 33
Orissaare – 30
Saaremaa Jaani – 29
Pühalepa – 25
Ruhnu – 17

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)