Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Head teod võrsuvad headest sõnadest

02.01.2014 | | Rubriik: Jutlus

Rm 12:1–5
Kui meenutada möödunud aastat Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus, siis pole vist sobilikumat kirjakohta välja käia. Võiks kirjutada lehekülgi, kui kergelt läheb kristlastel, aga ka vaimulikel meelest, milleks või kellele nad oma tööd teevad. Kuid nagu Eleanor Roosevelt on öelnud: «Suured mõtlejad räägivad ideedest, keskpärased asjadest ja mõttetud mõtlejad inimestest.» Ning kes meist siis ei tahaks suurelt mõelda või vähemalt pisutki avaramalt kui nääk­lejad, kaebajad, mõnitajad ja parastajad.
Jumal on igaühele usu mõõdu jaganud, kuid jaganud ka võime muutuda meele uuendamise teel, koguni võime mõista, mis on Talle hea, meelepärane ja täiuslik. Võime, aga mitte oskusi. Need tuleb ikka enesel omandada. Teadmised on head asjad ja neid võib olla üüratult palju, kuid oskusi nad ei anna. Targemad, ilusamad ja paremad meie seast teavad täpselt, mis Jumalale meelepärane on, meil ülejäänutel on veel pikk tee käia. Tegelikult läheb hea, meelepärase ja täiusliku läbikatsumiseks vaja üsna vähe oskusi.
Oskus mitte mõelda lõpuni negatiivseid mõtteid annab meile võimaluse rahutoovateks mõteteks, see omakorda loob eelduse lausuda häid sõnu. Sest halbu ei taha ju keegi kuulda.
Me teame suurepäraselt, kui raske on kuulata sõnu, mis on salvavad, kuid see raske tunne on kuhugi kadunud, kui ise tunneme vajadust halvasti öelda. Me ei taha sel hetkel mäletada, kui halva tunde see tekitab. Muidu me ju ei ütleks halvasti. Aga kuidas me end ise tunneme, kui halvasti ütleme? Samuti mitte hästi. Isegi kui meie halvad sõnad on meie meelest vägagi õigustatud, on rahuldus neid välja öeldes väga üürike. Hiljem on halb tunne tagasi, ka kahetsus ja ehk isegi soov sõnad tagasi võtta.
Meile meeldib, kui meiega räägitakse ilusti ja kui meist räägitakse ilusti. Kui räägime ise häid sõnu, on eneselgi hea olla, rääkimata teistest.
Sõnadest saavad teod ja ei ole vist vaja mainida, et head teod võrsuvad headest sõnadest.
Head teod ei pea olema mingid eriliselt väljavalitud toimingud. Hea tegu on hoidumine kurjast. Õelad sõnad, halb tuju, sallimatus, vaenulikkus ja eriti andestamatus on kurjuse õied, mis ainult ootavad meis puhkemist. Kurjusele ei saa eneses ruumi anda, sest ta laiutab alati armastuse arvel.
Teiseks oskuseks on aja hoidmine ja väärtustamine. Meil on küll Jumalalt saadud anded, kuid kui me ei väärtusta aega, siis ei rakenda me midagi antust. Soome filosoof Maija Riitta Ollila, kes riigiteaduste doktorina on õpetanud ning kirjutanud palju juhtimisest ja juhtidest, on seega ka palju uurinud, kui tõhusalt ja kuidas me üldse kasutame oma aega. Ning mis juhtub, kui inimesel on jätkuvalt kiire. Ta tuli järeldusele, et kes valitseb sinu aega, valitseb ka sinu mõtlemist, veel hullem, ka sinu väärtusi. Sinu väärtusi isegi nii palju, et «hirmkiire elu teeb inimese kurdiks teise valuohkele».
Ta toob näite uuringust, mis korraldati Princetoni ülikooli teoloogiaüliõpilastega. Kõigepealt tuli kirjutada essee teemal «Hea samaarlane» ja siis pidid üliõpilased sama stseeni esitama näitemänguna hoone teises tiivas. I grupile teatati, et aega esitamiseks on vähe, II grupile anti aega piiramatult. Mõlemad grupid pidid hoone teise tiiba jõudmiseks läbi minema sisehoovist, kuhu aga oli lavastatud sama situatsioon: maas lamab läbipekstud, verine inimene. Esimesest grupist peatus aitama 10%, teisest 63%. «Seega võib saabuda aeg, kus inimesel ei ole aega olla hea,» tõdeb filosoof.
Aga mis oskust on vaja, et olla täiuslik Jumalale? See on tänulikkus. Raskeim emotsionaalsete oskuste seas. Tänamatule on kõik enesestmõistetav ja ärateenitud, isegi imeteod. Tänamatu süda ei ole ega saa kunagi rahul olla. Seega puuduvad tal veel mitmed oskused.
Jumal justkui ei tegele selliste «pisiasjadega» nagu inimese tänamatus, eksimine millegi vastu. Inimene eksib niikuinii, temalt rohkem nõuda oleks liig. Olulisem on, millisel kohal on Jumal inimese elus üleüldse. Kas tal on alati esimene koht? Kas palud eksides andeks kõigepealt Jumalalt ja siis inimeselt, kelle vastu oled eksinud? Kas terveks saades tänad kõigepealt Jumalat ja siis arsti? Sest haigeks jäädes oled eksinud Jumala, mitte arsti vastu. Jättes aga vabandamata inimese ees ja tänamata arsti, oled taas eksinud Jumala vastu. Keda tänad õnnestumise puhul kõigepealt? Keda tahab süda kõigepealt tänada?
Uus elu ei oota uuelt aastalt lubadusi, ta eeldab tänu. Tänu kõigile ja kõige eest. Kuid ennekõike tänu Jumalale, et ta meile uue elu on andnud, tänu Pojale, et ta meid on lunastanud, tänu Pühale Vaimule, et ta meid jätkuvalt üritab puhtana hoida. Ärgem laskem tal siis kiduda meie ihus, vaid andkem talle valgust tänu näol. Aamen.

 

 

 

 

Miina Piir,
Tallinna praostkonna vikaarõpetaja

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)