Head lugejad!

Tervitan ajalehe Eesti Kirik algatust käsitleda Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute panust haridusellu. Oleme kõik kuulnud väljendit „teadmine – valgus, mitteteadmine – pimedus“. Jeesus Siiraki raamatus õpetatakse: „Laps, juba noorpõlves taotle haridust, siis leiad tarkust kuni raugaeani! Astu selle juurde otsekui kündja ja külvaja ja oota selle häid vilju!“ (Srk 6:18–19) Nii on ka Eesti rahvakooli loomine olnud kiriku pärusmaa.

Kahjuks puudub meie üldhariduskoolist juba kolmveerand sajandit kõiki hõlmav usu- või usundiõpetus, nii et mitmel põlvkonnal puuduvad elementaarsed teadmised inim-

olendile omasest religioossest käitumisest, rääkimata ühe või teise kiriku õpetusest. Pole siis ime, et paljude religioossus väljendub rohujuure tasemel, animismi, esoteerika ja ebausu vormis. Ka ideoloogid ja poliitilised liidrid eeldavad sageli religioosset usku endasse.

Dr Olga Schihalejevi sõnul õpetatakse vabatahtlikku usu- või usundiõpetust umbes „igas seitsmendas või kaheksandas Eesti koolis“. Lootust annab, et igal aastal lisandub kümmekond. Siiski on seda isiksuse ja ühiskonna arenguks äärmiselt vähe. Seda tajub ka rahvas. Suvise sotsioloogilise uuringu „Usust, elust ja usuelust“ andmeil soovis usundiõpetust kohustusliku ainena näha koguni 57% küsitletuist, vastu oli selge vähemus – 31%. 12% küsitletutest ei osanud vastata.

Eelöeldu põhjal on teema jätkuvalt aktuaalne. Palvetagem, et religiooniõpetus saaks taas üldhariduse enesestmõistetavaks osaks! Samas on lausa üllatav, kui laiaulatuslikult kirikud haridustööga tegelevad – alates kristlikest lasteaedadest teoloogiliste kõrgkoolideni, pühapäevakoolidest pühapäevaste jutlusteni, piibliringidest avaliku meediani. Lisagem mitmekesine tegevus muusika, kunsti, kirjanduse ja hingehoiu vallas. Võime öelda, et oleme jätkuvalt kristliku kultuuriga rahvas.

Märgiline on, et äsja andis Eesti Kirikute Nõukogu oikumeenilise aastapreemia Eesti EKB Koguduste Liidu Noorsootöö Keskuse korraldatavale iga-aastasele üritusele PP Festival – tuntud ka kui piiblipäevad, mille algus jääb seitsmekümnendatesse ja millest on osa saanud tuhanded noored. Pole kahtlust, et uus põlvkond soovib teadmisi pühakirjast ja ristiusust, kui seda neile vaid mõistetaval, tänapäevasel moel pakkuda. Kirikud oma rikkalike kogemustega saavad siin üksteisele abiks olla.  

Haridus on alati ühine asi. Sellesse panustavad nii lastevanemad kui noored ise, nii pedagoogid kui vaimulikud, nii kogudused kui ühiskond tervikuna. Olgem tänulikud kõigi eest, kes hariduspõllul adra külge oma käe on pannud, et see kannaks ka usu, lootuse ja armastuse vilja. Toetagem seda tööd oma eestpalvete ja eeskujuga, teades, et „Issanda kartus on tarkuse algus“ (Ps 111:10).

Andres Põder, 

Eesti Kirikute Nõukogu president