Head lehelugemist!

06.08.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Armas lugeja, tere tulemast tagasi! Küllap mõnigi meist vaatas möödunud juulikuu kolmapäevahommikuti postkasti ja ootas, millal ometi ilmub jälle Eesti Kirik. Nüüd on lehe aeg käes.
Pole parata, ka ajakirjanikud vajavad puhkust, et uue jõu ja rõõmuga asuda tööle. Juulis oli nii päikest kui vihma. Igaüks võis leida päikselise päeva rannas käimiseks, kodusteks toimetusteks, lugemiseks, mõtlemiseks. Uut tööperioodi alustades küsime, kas saame teha midagi teisiti ja paremini. Kuidas saaks meie kiriku häälekandja paremini täita oma ülesannet?
Peatoimetaja Sirje Semm kirjutas 2007. aasta aruandes: «Eesti Kirik tahab olla usaldusväärse info kandja ja kajastab jätkuvalt kiriku elu erinevatest aspektidest ja arvamuste paljususe läbi, annab oma lugejatele infot tähtsamaist päevasündmustest ja probleemidest, pakub harivaid materjale.» Kõik kiriku kaastöölised peavad tegema tööd professionaalselt. Ajakirjanik omal alal, vaimulik omal alal. Töö spetsiifikad on erinevad, aga taotlused ja väärtused on samad.
Selleks, et olla nii infokandja kui ka vaimulik toidulaud, avaldab Eesti Kirik jutlusi, meditatsioone, palveid, artikleid, informatsiooni ja kirjeldusi. Erinevatel lehekülgedel on erinev tonaalsus. Ei ole üks ja sama võtta seisukoht ajakirjanikuna või vaimulikuna.
Eesti Kirikus ilmub igal nädalal jutlus, mille on kirjutanud üks vaimulikest. Jutluse või artikli kirjutamine on loov protsess. Ajakirjanik lähtub teatud sündmustest või ilmingutest ja vormib sellest artikli. Vaimulik käsitleb jutluses ette antud piibliteksti ja laseb sellel kõnelda. Vahel öeldakse, et Piiblit tuleb lugeda nii, et teises käes on ajaleht. Piibel kõneleb meile jutluse kaudu antud hetkel. Jutlus ei saa olla jutlustaja tunnete kirjeldus, arvamus või huvitavad näited. Kuigi jutlus sisaldab neid kõiki. Jutluse ja Piibli uurimise kaudu otsitakse vastuseid elu põhiküsimustele.
Võidakse küsida, kas on olemas kristlik ajakirjandus kui žanr. Minu vastus on, et eksisteerib ainult kahesugust ajakirjandust, head ja halba. Kristlikku lehte saab teha ainult heade ajakirjanduslike põhimõtete kohaselt. Hea lehe tegemine taotleb tõepärasust ja ausust. Kristlik leht, meie oludes Eesti Kirik, on seda taotlenud.
Tegelikkust võib vaadata erinevast vaatenurgast. Usk on üks tõelisuse tunnetamise tase. Usk ei tohi aga takistada inimest olemast avatud, aus, üllas, uuendusmeelne. Vastupidi. Kui inimese elul on usuline põhi, kristlik maailmakäsitlus, on palju kergem käsitleda kõike seda, millega elus kokku puutume. Muidugi võib olla alati ka teisi tõelisuse vaatenurki, näiteks teadus, poliitika ja kunst. Igaüks nendest käsitleb elu oma vaatenurgast. Ka üks inimene võib käsitleda tõelisust mitmeti. Teadlane võib jõuda samale tulemusele nagu kunstnik, aga hoopis erinevat meetodit kasutades.
Mõistus on Jumala antud vahend, millega sama tõelisust võib vaadata erinevast vaatenurgast. Mõistmine ja mitte hukkamõistmine ehitab üles osadust. Kirikulehe ülesanne on olla avatud ja ülesehitav. Maailmas, kus me elame, on palju vihkamist. Kristlased on kutsutud olema Jumala armastuse saadikud. Üheks võimaluseks teenida Kristust on ka see, et me teeme head ajalehte ja loeme ning levitame seda. Eesti Kirik ootab uusi lugejaid.
Eesti Kirik alustab taas uue jõuga. Kirikukogus vastu võetud EELK arengukavas öeldakse ajalehe Eesti Kirik arendamise kohta: «Lugejaskonna huvi suurendamiseks täiustatakse internetikeskkonda, laiendatakse teemaderingi, kaasatakse uusi autoreid, suurendatakse lehe atraktiivsust, leitakse koostöövõimalusi ilmalike väljaannetega. Ajalehe levitamisele kaasatakse kogudused.»
Edu ja õnnistust nii lehe tegijatele kui ka vanadele ja uutele lugejatele.

Tiit Salumäe,
assessor

7 Kommentaari artiklile “Head lehelugemist!”

  1. Sakkar ütleb:

    Muidugi tühjad, erinevaid arvamusi pole, Sirje Semm lihtsalt valetab.

  2. Anonüümne ütleb:

    Tühjad sõnad, mille järgi kirjutaja ise ei ela ega tee.

  3. Anonüümne ütleb:

    Tühjad sõnad, mille järgi kirjutaja ise ei ela ega tee.

  4. Anonüümne ütleb:

    Kui keegi viitsiks ette võtta, võiks koostada lühiuurimuse Tiit Salumäe rahahnuse ja võimuhimu kajastustest folklooris. Mina isiklikult tean üsna mitut selleteemalist pilalugu, mis rahva seas liiguvad.

  5. Toivo Laane ütleb:

    Kas tohib küsida , millised lood need on? Kasvõi üks näide.Tänan.

  6. Anonüümne ütleb:

    Üks on rahakotist, millel pole põhja all. See on muidugi teistest lugudest juba tuttav rändmotiiv, aga antud juhul seostatud konkreetse isikuga.

  7. Toivo Laane ütleb:

    Eks ka preestri näost ole näha, et hästi elab!

Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks. (Hb 3:15)