Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Hea peremees ja tema viinamäetöölised

23.01.2013 | | Rubriik: Jutlus

Taevariik on majaisanda sarnane, kes läks varahommikul välja palkama töötegijaid oma viinamäele. Kui ta oli töölistega päevapalga kokku leppinud ühele teenarile, läkitas ta nad oma viinamäele. Ja kui ta läks välja kolmandal tunnil, nägi ta turul teisi jõude seismas ja ta ütles neilegi: «Minge ka teie viinamäele, ja ma annan teile, mis iganes õiglane!» Ja need läksid. Taas läks ta välja kuuendal ja üheksandal tunnil ning tegi nõndasamuti. Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta teisi seisvat ja ütles neilegi: «Mis te siin kogu päeva jõude seisate?» Nad ütlesid talle: «Meid ei ole keegi palganud.» Ta ütles neile: «Minge ka teie viinamäele!» Aga kui õhtu tuli, ütles viinamäe isand oma valitsejale: «Kutsu töölised ja anna neile palk viimasest kuni esimeseni!» Ja üheteistkümnendal tunnil palgatud tulid ning said igaüks ühe teenari. Kui siis esimesed tulid, oletasid nad, et nemad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari. Aga kui nad selle olid saanud, siis nad nurisesid majaisanda üle: «Need viimased on töötanud ainult ühe tunni, ent sina oled teinud nad võrdseks meiega, kes me oleme kandnud päeva koormat ja lõõska!» Isand aga vastas ühele nendest: «Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühele teenarile? Võta oma palk ja mine oma teed, aga sellele viimasele tahan ma anda nagu sullegi! Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan? Või on sinu silm kade, et mina olen hea?» Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. [Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.]”
(Mt 20:1–16)
Tänane kirjakoht on Jeesuse õpetuskõne, mida on esmapilgul üsna raske lahti seletada. Tähendamissõnas on jutt viinamäe palgatöölistest, kellele maksti võrdset palka tööl veedetud ajast sõltumata. Need, kes palgati varahommikul, said sama palju kui need, kes palgati tund enne tööpäeva lõppu. Just siin see inimliku arusaamatuse tulipunkt peitubki. Ka siinkirjutajale tekkis kunagi küsimus: miks viinamäe omanik oma tööliste suhtes nii ebaõiglaselt käitus?
Sõnumi mõistmine tuli sootuks hiljem. Siin on mitu huvitavat lugu.
Esimene lugu. Need õnnelikud, keda viinamarjaistanduse omanik esmalt palkas, olid ilmselt perede ülalpidajatena raskes olukorras ja nad olid varakult värbamispaika kohale tulnud. Teistele, kellele tööd ei jätkunud, võib kaasa tunda, sest nad ei osutunud väljavalituks.
Võib-olla istanduseomanikul vaga ja õiglase mehena hakkas lihtsalt kahju nendest, kes turuväljakule jäid. Juutide toonases ühiskonnas polnud selline suhtumine sugugi võõras. Või siis omanik lihtsalt värbaski töölisi rohkem kui vaja. Meenub rooma ühiskonna patrooni ja kliendi suhte paralleel, ja Juudamaa oli sellal Rooma provints. Motiivid ei tarvitsenud alati egoistlikudki olla, sest vaese kliendi ja tema pere toidulaud sageli sõltuski sellest, kas tal oli patroon või mitte.
See on siis lugu viinamäe omaniku vastutustundest ja headusest. Tähendamissõnana on see lugu Jumala andestusest, kannatlikkusest, kaastundest, heldusest ja tema ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse lepitusest.
Teine lugu. Varahommikul palgatutega leppis peremees päevapalga suuruse kokku ja ta pidas oma sõna. Samamoodi talitas ta ka teiste puhul, täites lubadused, mida oli andnud teisena, kolmandana ja samuti viimasena värvatutele. Tegelikult ei olnud peremees üldse ebaõiglane.
See on lugu õigemeelsest viinamäe omanikust, kes annab töölistele tööd ja täidab oma lepingut. Tähendamissõnas viitab Jeesus sellele, et Jumal ise on andnud parimat eeskuju ja täitnud oma Vana Testamendi tõotused. Ausus elulistes vahekordades näitab, et oled õiglane inimene, kellest lugu pidada. See kehtib kõikidel aegadel – kui oled sõlminud lepingu, siis pea sellest kinni.
Kolmas lugu. Omanik oli väga mures saagi õigeaegse noppimise pärast. Viinamarju oli arvatust rohkem ja nad kippusid kuuma ilmaga riknema, nii et tuli pidevalt uusi sulaseid palgata, et tööga õigeks ajaks lõpule jõuda.
See on siis lugu heast peremehest, kes ei koonerda tööjõukuludega. Suure saagi päästmiseks ei ole kunagi töökäsi liiasti. Jeesus tahtis sellega öelda, et Jumala riigis ei saa töö kunagi otsa: «Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!» (Mt 9:37–38)
Aga see on ka lugu viimaste tänulikkusest ja esimeste kadedusest, lugu peremehe resp. Jumala tahtevabadusest ja sõltumatusest oma headuses, lugu tööpuudusest ja sellesse suhtumisest. Nii et sel tähendamissõnal on väga palju lugusid. Mõistmist ja tarkust!
Aamen.

Tarmo Kulmar

 

 

 

 
 

Tarmo Kulmar,
vikaarõpetaja

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks. (Ps 33:12)