Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Hea karjane

22.04.2020 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Jumal on nii Vanas kui Uues Testamendis valinud oma rahva võrdpildiks lambakarja. Jeesus on hea karjane, kes juhib oma kogudust nagu lambaid ja hoolitseb nende eest. Lambad on suure karjavaistuga loomad. Sotsiaalsed kontaktid ja ühtekuuluvus on ka inimese üks põhivajadusi, meid ei ole loodud elama üksi. Inimene on liigina ellu jäänud paljuski seetõttu, et oleme saanud karjana hakkama, oleme suutnud pakkuda üksteisele tuge.

Praegu, kui kontaktid inimeste vahel on miinimumini viidud, on ka jumalarahvas kriisiseisundis. Üksindustunne on loomulik reaktsioon. Kontaktide puudumine tekitab masendust. Loomulikest inimsuhetest tekkivate positiivsete tunnete vähesus mõjutab meie seisundit ja tervist. Lammas on loom, kes varjab oma haavu viimase hetkeni, kartes eralduda karjast, üksi jäädes lebab ta hirmununa ega tee häält. Nõnda on ka üksi jäänud inimesega, ta ei pruugi hädas valjusti appi hüüda, teda tuleb otsida, leida ja aidata. Just selline on hea karjase viis tegutseda, sellepärast kehtigu ka kristlikus koguduses hoolitsuse kaksikreegel: ära jää üksi ja ära jäta kedagi üksi!

Lammaste ülesanne on järgida oma karjast, kuulda tema häält ja liikuda tema järel haljastele rohumaadele. Lambal on hea kuulmine ja mälu, aga erakordselt kehv nägemine. Ta näeb vaid paari meetri kaugusele. ta ei näe, kas kaugemal kasvab värsket rohtu või on seal kivine viljatu maa. 

Kuhu on meie kristlik kari praegu teel? Näeme praegust olukorda ja probleeme, kaugemale pilk ei ulatu. Et õiges suunas edasi minna, peame hoolega kuulama oma hea karjase häält. Maailm on tulvil hääli, mis kõik püüavad meid kuhugi juhtida. Nende hulgas on aga ainult üks, kes meid nimepidi tunneb, meist hoolib ja meid armastab – meie Issand Jeesus Kristus.

Tiina Janno

See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. (Sk 4:6)