Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Hea karjane

11.04.2018 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Mu esimestest ametiaastatest meenub, et maakogudustes tuli veel sajandivahetuse eel jumalateenistuste aega sobitada nii bussi sõiduplaani kui lüpsiaja järgi. Maarahva majapidamises olid ju ikka lehm ning mõned pudulojused.
Ajad muutuvad. Tänased lapsed küsivad, et mida tegi karjane. Homsed lapsed hakkavad küsima, kes oli bussijuht.
Vanas Testamendis võrreldakse Jumalat karjasega: „Issand on mu karjane …“ (Ps 23:1). Ka kuningaid nimetatakse Piiblis rahva karjasteks. VT pärimusest kumab läbi mälestus ajast, mil rahvas ja kari rändasid koos. Kes juhtis karja, juhtis ka rahvast. Jeesuse päevil oli karjase amet samuti ülioluline. Kari toitis, kattis ning andis toorainet käsitöölistele. Karjakasvatus oli strateegilise tähtsusega majandusharu.
Jeesuse tähendamissõna heast karjasest oli ja on tugev poliitiline avaldus. „Mina olen hea karjane“ (Jh 10:11). Järelikult teised, lasku end kutsuda mistahes kõlavate aunimetustega ja omagu kuitahes suurt võimu ning esindagu kelle tahes huve, ei ole.
Usul ja usklikel on aegumatu ning eemalt vaataja jaoks eriliselt seletamatu vägi ka tänapäeva maailmas. Ikka on leidunud neid, kes on tahtnud seda endale kahmata kas usku hävitada püüdes või usklikke oma erakondlikes huvides ära kasutades. Aga kõigi nende kohta kehtib Jeesuse sõna: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel.“
Mart Salumäe

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)