Esileht » Uudis » Esileht »

Harjunud, aga tüdinud

29.04.2020 | | Rubriik: Esileht

Pärast nädalapäevad kestnud kevadist koolivaheaega jätkavad Eesti koolid riigis kehtivat eriolukorda järgides distantsõpet.

Koolivaheaja lõpu pöördumises kinnitas minister Mailis Reps, et kui pärast 15. maid osutub kontaktõpe osaliselt võimalikuks, siis ei tähenda see, et kõik lapsed korraga kooli läheksid. Minister tunnistab, et ka siis, kui viiruse levik peatub, ei luba riigis kehtestatud väljumisstrateegia koolielu taastamist koroonakriisieelses vormis ning enamikule õpilastest lõpeb kooliaasta kindlasti distantsõppel. Silmast silma kohtumist õpetajaga võimaldatakse selle plaani järgi kolmele sihtrühmale: abiturientidele, põhikooli lõpetajatele ja neile, kes vajavad lisatuge.

Saab nõus olla minister Repsiga, et distantsõppe kogemusel on suur mõju meie haridussüsteemile. „Oleme kõik saanud õppida palju uut ning näha, kuidas on võimalik teha tööd ka väljaspool koolimaja,“ kirjutab Reps oma pöördumises. 

Kindlasti on keerulisem nende õpilaste elu, kes just käesoleval õppeaastal lõpetavad olulist etappi. Põhikooli, aga eriti gümnaasiumi lõpetajad tunnevad valusalt omal nahal, mida tähendab, kui selgemad juhised ja ajakavad puuduvad. Üle kuu kestva karantiiniga ollakse küll juba harjunud, aga tüdimus sellest on üleüldine. Liiga palju küsimärke, tunnistavad abituriendid, kelle jaoks teemaks number üks on gümnaasiumi lõpetamine. 

Usundiõpetuse olümpiaadi finaali jõudnud Marta Mägimets, kes lõpetab Tallinna muusikakeskkooli, tunnistab, et temale distantsõpe sobib: „Minu jaoks on tegemist gümnaasiumi parima ajaga! Elan Tallinnast väljas ning ei pea seetõttu nüüd neli tundi bussisõitu taluma, mis tähendab palju tervislikumat uneaega ja kontsentreeritumat aktiivsusperioodi, sealhulgas õppeaega.“ Ta tunnistab, et sama meelt on üldiselt ka klassikaaslased ning et instrumentalistid on väga õnnelikud tekkinud aja üle, mida individuaalseks pillimängu harjutamiseks saab kasutada. Marta jaoks on tõrvatilk meepotis teade, et lõpuaktus-kontsert Estonia kontserdisaalis, milleks pikalt on valmistutud, jääb ära.

Tartu Tamme gümnaasiumi abiturient Joonas Taniloo plaanib gümnaasiumi lõpetamise järel astuda Tartu ülikooli usuteaduskonda ja arvestab infoga, et religiooniuuringute erialale pääsemiseks tuleb läbida vestlus ning et riigieksamite tulemus või nende mittetoimumine mingit rolli ei mängi. „Häirib, et on palju teadmatust ja erinevat infot kooli lõpetamise kohta,“ tunnistab noormees, lisades, et erinevad variandid alates riigieksamite ärajäämisest kuni vabatahtlikuks osutumiseni on kõneks ja veel praegu, aprilli lõpus, ei ole sõnaselgelt välja öeldud, milliseks kujuneb kooli lõpetamine. Oma loomult optimistil Joonasel pole raske eriolukorras ka head näha: „Kaugõppe pluss on see, et saab ise oma aega planeerida ja ei pea koolipäeva alustama kl 8.45. Samuti jääb ajakulu kodust kooli ja koolist koju liikumisel ära. Õpetajad on väga leidlikud ja mõtlevad välja huvitavaid lahendusi. Kooli toetus on pidev. Direktor ja õppejuht jagavad regulaarselt infot ja klassijuhataja hoiab kontakti.“ 

Liina Raudvassar

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)