Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Haridus, mis tugineb kristlikule maailmavaatele

03.09.2008 | | Rubriik: Ühiskond

Tartu Katoliku Kooli 1.a klassi õpilased esimeses koolitunnis. Samuel mõtiskleb aabitsa õppetükkide üle. Foto: Hannes Heinsar Septembris alustas Eestis esimestes klassides kooliteed  13 040 last. Üha enam otsitakse lastele turvalist õpikeskkonda, mistõttu on populaarseks saanud erakoolid. Kolmekümne Eestis tegutseva erakooli seast tõuseb kasvatuslike meetodite poolest säravalt esile peagi 15aastaseks saav Tartu Katoliku Kool.
Päikesekollase koolimaja juurest asusid 1. septembri hommikul katoliku kirikus toimuvale aktusele teele 40 esimese klassi koolijütsi, sirgel seljal ja sära silmis.
Koos õpilastega on kasvanud ja arenenud ka kool. Väikesest eelkoolist on saanud üheksaklassiline kool, kus õpib 230 last. Lastevanemad oskavad hinnata erakooli vaimseid eeliseid, sisseastujate arv on kasvanud ning juba teist aastat on moodustatud kaks esimest klassi. Tänavu lisandus inglise keele ja religiooni õppesuundadele lastevanemate soovil ka muusika süvaõpe.
Põhjused, miks vanemad toovad oma lapse katoliku kooli õppima, on direktori kt Liivi Lõhmuse sõnul erinevad. Kes soovib lapsele personaalset ja turvalist õpiõhkkonda, kes inglise keele, kes religiooni süvaõpet. «Üldiselt on see vanemate teadlik valik. Teatakse, et meie koolis on oluline koht religiooniõpetusel ja et meil on kindel distsipliin.»
Kiitus on oluline
Kuigi sõnapaar «kindel distsipliin» võib esmapilgul tunduda hirmutav, on põhikooli õppejuhi Aleksandra Sooniste kinnitusel tegemist hoopis väga leebe meetodiga. «Näiteks kui laps segab tundi, siis õpetaja lihtsalt vaatab talle otsa. Kui õpilane segab tundi edasi, siis õpetaja kirjutab tema nime tahvlile. Kui õpilane ikka jätkab tunni segamist, tehakse tema nime taha linnuke ning märkus läheb e-kooli. Kui on kogunenud viis märkust, tuleb õpilasel tulla juhtkonna juurde pedagoogilisele vestlusele, kus räägime märkuste põhjused läbi ning aitame õpilasel teadlikumalt valida oma käitumismeetodeid.»
Samamoodi märgime üles ka kiitused ja arengud, rõhutab Sooniste. «Tähtis on, et kui laps oma käitumist parandab, seda ka märkaksime, vastasel juhul ei saa ta tagasisidet. Kiituse pool on seega väga oluline.»
Sooniste möönab, et alguses võttis koolitus aega, kuid nüüd on klassides hea töörahu. Kui õpetaja on olnud järjekindel ja distsiplineeriv, siis klass on töökas ja rahulik.
Ilmselt ongi vanematele meeltmööda tavakoolist erinevad kasvatuslikud meetodid. Ka religiooniõpetus ei kõla hirmutavalt, sest kohe alguses tehakse selgeks, et õppeaine raames ei õpetata lapsi uskuma, vaid märkama, empaatiat arendama, lahendusi otsima. Erinevate rollimängude kaudu püütakse õpetada konflikti sõnalise lahendamise oskust, julgust jääda iseendaks. Eesmärgiks on kasvatada küpset inimest.
Paraku ei ole ruumipuudusel võimalik vastu võtta kõiki soovijaid. «Valiku teeme laste testi põhjal ja väga oluline on vestlus perega. Selgitame, miks meie kooli tulla tahetakse ning kuidas ühtivad kooli ja kodu kasvatuslikud suunad. Samas tuleb teha ka mõningaid eelistusi. Esmalt proovime vastu tulla neile lastele, kel õde-vend juba meil õpib, teiseks katoliku peredele, kellele mõeldes see kool algul loodud sai,» lausub Lõhmus. Praegu moodustavad katoliiklikest peredest lapsed umbes 10–15 protsenti õpilaskonnast.
Kool sai alguse lasteaiast
Tartu Katoliku Kooli ajalugu ulatub aastasse 1938, mil frantsiskaani õed Tšehhist ostsid maja Tartus aadressil Gustav Adolfi 53 (praegu Jakobi 41) ja asutasid lasteaia, mis suleti 1940. aastal. Järgneval 50 aastal tegutses praeguses koolihoones sõjakomissariaat.
Üheksakümnendate algus oli muudatuste aeg. Nii loodigi 1991. aasta novembris 20-liikmelise initsiatiivgrupi koosolekul Katoliku Kiriku Haridusselts. Eesmärgiks oli rajada katoliku erakool, mille ülesandeks oleks anda noortele haridust kooskõlas kiriku õpetuse ja arenenud demokraatliku ühiskonna vajadustega.
Haridusseltsi töö kandis vilja ning 9. septembril 1993 avati eelkool. Koolimaja õnnistas isa Vello Salo. Külaliste seas oli ka õde Blazena, kes töötas siin enne sõda.
Õpilaste arvu kasvades tekkis vajadus uute õpperuumide järele, ehitati juurde klassiruume ning kasutusele võeti ka hoone pööning. Tihedamat koostööd kooliga alustasid isa Miguel Angel Arata ja õde Vojte­cha, kellest sai kooli president.
2005. aastal lõpetas Tartu Katoliku Kooli 9. klassi esimese lennu 18 õpilast. Kolmel järgneval aastal on lõpetajate arv püsinud paarikümne ringis, ka möödunud aastal lõpetas põhikooli 20 õpilast.
Direktori kinnitusel läheb enamik põhikooli lõpetanutest edasi gümnaasiumi, kuid seda, et nad erakoolist minnes suures gümnaasiumis hätta jääks, ei olevat. Pigem vastupidi, nad torkavad silma oma julguse ja seisukohtadega. «Meie ideoloogia on see, et mida rohkem suudad lapsele pakkuda lähedust ja kodutunnet, seda parem,» sõnab Lõhmus veendunult.

Merje Talvik

ARVAMUS

Pille Valk (TÜ religioonipedagoogika dotsent) Tartu Katoliku Koolist:
See on väga tore kool. Koos sõsarkooliga, Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumiga võiks neid nimetada ainulaadseks nähtuseks Eesti haridussüsteemis.
Tartu Katoliku Kool on jõudsasti kasvav ning lastevanemate huvi kooli vastu on suur. Tegemist on selge sihiga ja väga lapsesõbraliku kooliga, kus ollakse teadmisel, et koolielus esile tulevad väärtused ja oluliste asjadega tegelemine on täpselt sama tähtis kui matemaatika õppimine. Väärtused ja inimeseks olemine ning aineteadmised, mõlemad toetavad üksteist väga tugevasti.
Katoliku kool on olnud suurepärane koostööpartner meie teaduskonnale (Tartu ülikooli usuteaduskond – toim) koolipraktika ja täiendusõppe osas.

3 Kommentaari artiklile “Haridus, mis tugineb kristlikule maailmavaatele”

  1. Anonüümne ütles:

    Kommentaar kustutatud.

  2. Sakkar ütles:

    Kommentaaride kustutamine on Eesti Kiriku põhitegevus.

  3. Anonüümne ütles:

    Ma saan aru kui kommentaaris ei ole pointi, siis see kustutatakse, aga kui see puudutab ikkagi asja sisu, siis peaks see olema omal kohal. Opus Deid ja Neokatehumenaati peavad kõik maailma arvestatavad sektiuurijad sektideks, mis teevad inimestest tahtetud robotid. Miks peaks Tartu kooli kureeriv neokatehumenaadi preester üritama oma õpilastest midagi muud? Muude õpetajate kohta ei oska öelda, kui lapsevanemad on rahul, siis on hästi, aga jälgigu ikka seda ideoloogiat ka mis tegelikult selle kooli taga on.

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)