Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Haljala kirikutorn UNESCO maailmapärandisse

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Peterburist pärit astronoom dr Valery Gleyzer näitab Struve meridiaanikaare Haljala punkti, mis aitas leida sideme Soome lahes asuva Suursaarega. Kätlin Liimets

22. septembril toimus Haljala rahvamajas Haljala Püha Mauritiuse koguduse ja kohaliku gümnaasiumi ühisette­võtmisel astronoomidele F. G. W. Struvele ja G. T. Sablerile pühendatud Mauritiuse konverents.

Haljala kihelkonna esmamainimisest möödus sel aastal 775 aastat. Sel puhul peeti Haljala koguduse nimepäeval kõrgetasemeline ja sisutihe konverents saalitäiele huvilistele, kelle hulgas oli ka külalisi Soomest ja Saksamaalt. Kohal viibis koguduse pikaajaline toetaja Thomas von Dellingshausen Saksamaalt.
Järgiti ka peapiiskop Urmas Viilma üleskutset istutada Martin Lutherile omistatud sõnadele toetudes õunapuu. Nõnda said maamulda kolm õunapuud: kaks rahvamaja kõrvale ja üks kirikuaeda.

Märter Mauritiuse auks
Konverentsi avas pastor loci Margit Nirgi, kes andis avapalvuseks sõna Käsmu koguduse õpetajale Urmas Karileedile, EEKBKL Kõrgema Usuteadusliku Seminari Uue Testamendi professorile Peeter Roosimaale ja piiskop Einar Soonele.
Prof Roosimaa kõneles kogudusele nime andnud pühast Mauritiusest, kes oli legendi järgi 3. sajandil Rooma keisririigi Egiptusest värvatud sõduritest koosneva Teeba leegioni juht. Mauritius olla Alpides toimunud sõjakäigul kristlasena keeldunud ohverdamast oma usukaaslasi paganlikele jumalustele ja seetõttu hukati koos  sõjameestega. Haljala kogudus on Eestis ainuke, mis on saanud nime märter Mauritiuse järgi.
Einar Soone kõneles, et saabuva reformatsiooni 500. aastapäeva künnisel on kogudustel oluline leida ühiskonnas ühisosa. Selles kontekstis viitas ta luterlaste ja katoliiklaste koostöös valminud ühisdokumendile «Konfliktist osaduseni» ja ütles, et see võiks olla märksõnaks ka kohalikul tasandil.

Struve meridiaanikaar
Kuna Haljala kirikutorn on Struve meridiaanikaare (triangulatsioonimõõtmiste ahel Hammerfestist (Norras) kuni Izmailini (Ukrainas), mis läbib 10 riiki kogupikkusega üle 2800 kilomeetri) mõõtmisel olulist rolli mänginud, siis ühisosa leidmine, mis ületab ka kohaliku tasandi, polnud raske. Seda kinnitas ka Lääne-Viru maavanem Marko Torm, kes ootas huviga Peterburi astronoomi dr Valery Gleyzeri ettekannet, lootes, et teadusega seotud suurmeeste tegevuse tutvustamine Haljalas elavdab maakonnas turismi.
Dr Gleyzer andis ülevaate Struve kaare mõõtmise ajaloost ja 2015. aastal toimunud geodeetilise uurimistöö, mida tegi koostöös vene teadlastega OÜ Monada, tulemustest. Teemale annab rahvusvahelise mõõtme fakt, et baltisaksa astronoomi ja geodeedi, Peterburi TA akadeemiku ja TÜ tähetorni direktori F. G. W. Struve (1793–1864) 1816–1855 juhitud Vene Teaduste Akadeemia kaar­dimõõtmine Põhja-Jäämerest kuni Doonau jõeni kuulub 19. sajandi kahe tähtsama kaardimõõdistamise hulka.

Lootus rahvusvahelisele tähelepanule
Haljala kiriku tornis tehti mõõdistusi 1826–1827. Aastani 1831 oli torn kõrgeim Eesti- ja Liivimaa maakirikute tornide seas (praegusest 25 meetri võrra kõrgem), mis aitas Struvel leida sideme Soome lahes asuva Suursaarega. Konverents juhtis tähelepanu ka Struve töödest vaimustunud kohaliku pastori pojale Georg Thomas Sablerile (1810–1865), kes loobus plaanitud vaimuliku ametist ja pühendas oma elu astronoomiale. Sablerist sai hiljem Pulkovo observatooriumi direktor ja ta oli Haljalas Struvele abiliseks.
15. juulil 2005 lisati Struve geodeetiline meridiaanikaar UNESCO maailmapärandi objektide nimekirja. Eestist kuuluvad sinna Simuna-Võivere baasjoone otspunktid ja Tartu tähetorni hoone. Haljalas toimunud uurimistöö tulemused annavad dr Gleyzeri hinnangul ka Haljala kirikutornile õiguse rahvusvaheliseks tähelepanuks.

Üleriigilise tähtsusega leiud
Pärast Haljala gümnaasiumi 12. klassi õpilaste Joanna Ramoti ja Maiken Abeli ettekandeid, mille sisuks olid kunagise kihelkonna ja praeguse valla asustusnimed ning gümnaasiumiõpilaste nimemood, kõneles Tallinna ülikooli arheoloogiadoktorant ja EKA ehitusarheoloogia õppejõud Villu Kadakas pooleliolevatest arheoloogilistest kaevamistest Haljala kirikus, mis on päevavalgele toonud vana kiriku vundamendi ja palju muud huvitavat. Sellest saab lugeda edaspidi Eesti Kirikust.
Ettekannete järel oli kõigil võimalus oma silmaga üle vaadata Haljala kiriku renoveerimistööd ja Struve meridiaanikaarega seotud torn. Pastor loci Margit Nirgi, kes oli rahul kordaläinud konverentsipäevaga, tunnistas kirikus, et ehitusarheoloogia on aastaid teoloogia kõrval tema huvi olnud. Ta avaldas lootust, et uuringutulemustest saab tulevikus ka raamatukaante vahelt lugeda.
Kätlin Liimets