Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Haljala kiriku tornitipu tähtsusest astronoomias

03.02.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Haljala kiriku tornitipp oli kuni 1831. aastani kõrgeim Eesti- ja Liivimaa maakirikute seas. Arhiiv

Paljudele on teada, et Haljala alevikus Lääne-Virumaal asub 15. sajandist pärit arhitektuurimälestis – Haljala Püha Mauritiuse kirik. Vähesed teavad aga, et selle kiriku tornis tehti 19. saj Maa meridiaani mõõtmisi. Seda on arhiivides uurinud Pulkovo observatooriumi astronoom Vitali Kaptjug.

Aastatel 1816–1855 toimus Tartu ülikooli professori Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793–1864) juhtimisel ja osavõtul meridiaanikaare mõõtmine, mille eesmärgiks oli maakera kuju ja suuruse kindlaksmääramine. Juba 1826. aastal valiti Struve tänu tema olulistele astronoomia- ja geodeesiaalastele töödele Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks, hiljem akadeemikuks ja seejärel paljude maailma akadeemiate liikmeks.
F. G. W. Struve teenete tunnustamiseks anti Maa mõõtmiseks (täpsemalt öeldes Maa meridiaani mõõtmiseks) Struve juhtimisel rajatud triangulatsiooniahelale nimetus Struve kaar. Kümme aastat tagasi tunnustati mõned Struve kaare taastatud punktid ülemaailmse kultuuripärandi objektiks ja kanti UNESCO nimekirja. Haljala kirikut polnud siis veel uuritud ja pühakoda jäi kahjuks sellest nimekirjast välja.
Alles hiljuti, tänu Haljala pastori Margit Nirgi lahkele kaasabile, tegid geodeedid firmast OÜ Monada ajaloolise kiriku instrumentaalse uurimise. Geodeedid toetusid Struve ulatuslikule arhiivile, mis on säilitatud Peterburis, ja selles leiduvatele Struve mõõtmistööde andmetele.
Uurimistöö tehti 2015. aastal, mis on märgilise tähendusega nii Haljala kirikule kui ka Struve tehtud mõõdistamistele. Nimelt oli Haljala kiriku tornitipp kuni 1831. aastani kõrgeim tolleaegsete Eesti- ja Liivimaa maakirikute seas. (Praegusest tornitipust oli see toona 25 meetrit kõrgem.) Nimetatud asjaolu aitaski Struvel leida geomeetrilise sideme Suursaarega, mis asub Soome lahes.
Kahjuks hävis Haljala kiriku tornikiiver, mida ehtis kukekujuline tuulelipp, pikselöögi tagajärjel. Uus tornitipp, mida praegu näeme, ehitati täpselt 150 aastat tagasi, 1865. aastal.
Professor Struve ja tema abilised tegid geodeetilisi mõõtmisi Haljalas aastatel 1826 ja 1827. Sel ajal elas Haljalas koos emaga sealse pastori Georg Christian Sableri poeg Georg Thomas Sabler (1810–1865). Peagi sai temast üks viiest Pulkovo observatooriumi astronoomist, hiljem aga Vilno (Vilniuse) ülikooli observatooriumi direktor.
OÜ Monada geodeetide ettevõtmine oli pühendatud nii Georg Thomas Sableri mälestusele (kes suri 16. detsembril 1865) kui ka tema panusele meie planeedi kuju mõõtmisse, millest oli eespool juttu. Nimelt tegi just G. T. Sabler viimase välitöö, määras seega 160 aastat tagasi täpse astronoomilise laiuse ühele Struve kaare kolmeteistkümnest sõlmpunktist.
Eespool nimetatud geodeetilise uurimuse tulemused avalikustatakse täies mahus käesoleval aastal. Peamise järelduse saab teha aga juba praegu: kindlaks on tehtud Haljala kiriku ajaloolise 42meetrise tornitipu täpne asukoht. See tornitipp figureeris Struve kaare mõõtmises.
Võib loota, et Haljala kirikule omistatakse erilise kultuuriobjekti staatus, sest see pühakoda on vahetult seotud Struve geodeetilise kaarega, mis on UNESCO maailmapärandi objekt (maailmapärandi nimekiri, nr 1187).
Jevgeni Kolpakov,
OÜ Monada Eesti
Vitali Kaptjug,
Peterburi geodeesia ja kartograafia ühing, Venemaa

Tõlge vene keelest
Helgi Bujanova­

Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunkt aastast 1827 Avanduse külas Väike-Maar­ja vallas. Internet

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)