Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Hageri kogudusel läheb Agu Kaljuste käe all hästi

01.04.2004 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Agu Kaljuste on Hageri koguduse esimees juba kaheksakümnendate aastate lõpust alates. Keegi peab ju esimees olema, vastab ta küsimusele, et miks just tema. Aga see ei takista tal oma tööd tegemast hinge ja südamega.
Kui kaua oled Hageri kogudust juhtinud?

Juhatuses olen kuskil kaheksakümnendate aastate algusest ja esimees vast kaheksakümnendate lõpust – oma 20 aastat saab juhatuses oldud. Alguses olin juhatuse sekretär, siis oli meil esimeheks Ants Laasner, kes oli minust viiskümmend aastat vanem mees. Kui meil 1986. aastal oli suur kirikuremont, siis see oli minu jaoks nagu test – sest mina seda tööd siis organiseerisin. Ja kui pärast seda olid uued valimised, siis valitigi mind esimeheks.
Mis on selle aja jooksul muutunud?

Kui kogu aeg oled ühe asja sees, siis ei panegi muutusi tähele. Üks muutus on – praegu on teine kirikuõpetaja, alguses oli Paul Saar, nüüd Jüri Vallsalu.
Hageri koguduses on tugev mõju olnud vennastekogudusel. Sel ajal oli veel koguduses palju aktiivseid vennastekoguduse vendasid, nüüd on kõik peale ühe surnud. See on üsna suur muudatus, et neid vanu aktiivseid vendasid enam ei ole.
Teisest küljest on kogudusse palju noori tulnud. Noori on olnud ka nõukogude aja lõpus, kui võib-olla mujal kogudustes väga palju noori ei olnudki. Meil oli siin väike rühmake, kes oli koondunud lauluansambli ümber.
Mitmesuguseid muusikakollektiive on meil väga palju olnud ja ka juurde tulnud – viiuldajate ansambel, noortekoor – need on uued kollektiivid. Samal ajal tegutseb edasi puhkpilliorkester, juba 55 aastat vana, olgugi et liikmed on vaheldunud. Muusika ongi praegu Hageris üks selline valdkond, mis välja paistab.
Kuidas hindad käesoleval hetkel koguduse funktsioneerimist?

Siin pole midagi eriti kiita ega laita. Kahju on, et pühapäevakooli tegevus on jäänud väga tagasihoidlikuks. Koos vabadusega tuli inimesi kiriku juurde, kuigi Hageris suurt lainet ei olnud, et oleks väga palju täiskasvanuid tulnud.
Pühapäevakoolis käis palju lapsi, esimestel iseseisvusaastatel oli suvises laagris oma paarsada last. Aga kahjuks paljud perekonnad ei toeta lapsi ja neil endil ei ole piisavalt energiat ning paljud on lihtsalt sellest east välja kasvanud.
Juurdekasvu ei ole, sest need, kes praegu pühapäevakoolis käivad, on nendest peredest, kelle vanemad on samuti kirikuga seotud. Sellest on natuke kahju, et lastetöö ei ole nii aktiivne.
Kui rääkisid praegu muredest, siis millised on rõõmud?

Rõõm on sellest, et nooremad inimesed on astunud lahkunud vanemate asemele ja nendele võib toetuda. Kui tavaliselt räägitakse, et raha on alati vähe, siis meile pole raha nii tähtis, pigem on meil igast koguduse juurde tulevast ja oma abi pakkuvast inimesest hea meel.
Meie kogudusele on juba vanast ajast omane teha talgutööd: koristada, küttepuid varuda ja remonti teha. Inimesed on ikka ilma rahata tööd teinud ja see tava kestab. Noorem põlvkond tuleb samuti hea meelega, kui vaid kutsuda.
Näiteks viimati võtsid nooremad inimesed ette soojustada kirikulage. Kaks päeva tegid tööd. Ja saidki valmis. Sellest on hea meel.
Millised on Hageri suhted sõpruskogudustega?

Hetkel on meil Soomes kaks sõpruskogudust, Nilsia ja Keuru, ning Saksamaal Eckernförde Sankt Nikolai kogudus. Nendega on head suhted. Näiteks poolteist aastat tagasi käis meie kammerkoor Lambertus Soomes ja külastas kontsertreisil sõpruskogudusi, aga ka teisi kogudusi.
Näiteks Heinola maakogudus on meie üks nii-öelda mitteametlik sõpruskogudus – ja neid võeti väga hästi vastu. Aeg-ajalt on sealtpoolt käidud vastukülaskäikudel. Viimasel ajal küll vaid õpetajate tasemel.
Sel kevadel on oodata meile Nilsiast ja Keurust suuremat rühma. Majanduslikult toetavad nad meid igal aastal mingisuguse rahasummaga, mida saame remondi jaoks kasutada.
Kuidas kogudus praegusel ajal majanduslikult toime tuleb?

Oleme ikka ots-otsaga kokku tulnud. Kapitaalseid ettevõtmisi pole me viimasel ajal teinud, aga jooksvat remonti küll ja tõsisemaid töid oleme kutsunud koguduse liikmeid toetama.
Näiteks kui palvemaja katus oli vaja välja vahetada, siis käisid meie inimesed korjanduslehtedega külades – paljud inimesed toetasid meid rahaliselt. Kui on mingi tõsisem probleem, siis rahvas ikka aitab. Olgugi, et teinekord on suveperioodidel või aasta alguses natuke raske, oleme ikka tavaliselt hakkama saanud.
Millised on koguduse suhted õpetaja Jüri Vallsaluga?

Väga oluline on koguduse jaoks õpetajaga hästi läbi saada. Ja minu meelest on Hageris, nii palju kui mina siinseid õpetajaid tean, alati hästi läbi saadud. Mäletan kolme õpetajat: Albert Soosaar, Paul Saar ja nüüd Jüri Vallsalu. Ja kuigi nad igaüks on väga erinevad isiksused, on neil kõigil kogudusega väga hea läbisaamine olnud.
Mis peaks praegusel ajal inimesi kirikusse tooma?

See on keeruline küsimus, eks inimesed tulevad üldse erinevatel põhjustel kiriku juurde. Ka tänahommikuses piiblitunnis oli tõstatatud see küsimus. Seepeale tekkis mõttevahetus, et kas inimestel mitte ei ole liiga hea elu?
Samas sõltub väga palju kirikuõpetaja isikust – mõni inimene lihtsalt tõmbab teisi rohkem ligi. Aga inimesed tulevad paremini ka teatud ajajärkudel. Praegusel ajal, kus paljudel läheb hästi, tundub neile ehk, et polegi seda kirikut vaja.
Kuid ma olen kokku puutunud ka inimestega, kellel on läinud hästi ja kes on olnud üsna kirikukauged, aga kui ma olen neid vahel kutsunud näiteks kirikusse kontsertidele, siis on nad saanud positiivse mulje ja läinud siit väga heade mõtetega.
Ilmselt oled sa mingil määral kursis ka teiste koguduste eluga. Mille poolest on Hageri kogudus omanäoline?

Oma kogudus on inimese jaoks ikka kõige tähtsam ja parem kogudus. Aga eks ajalooliselt on Hageri kogudus olnud üks suhteliselt tugevaid maakogudusi. Mul on olnud võimlaus paaril-kolmel aastal meie koguduse vanadega Eestis ringi sõites teisi kogudusi külastada.
Olen siis näinud erinevaid pilte, sest mõnes koguduses on olukord ikka väga raske. Siis tundub, et meie oleme väga heas seisus. Näiteks on meil kogu aeg olnud oma õpetaja ja ka see on väga tähtis, et õpetaja elab kogudusemajas. Inimestel on alati võimalik tema juurde tulla ja ta võtab abivajaja igal ajal vastu.
Millised peavad olema koguduseliikmed, et oleks hea esimees olla?

Mina ei ole esimehe staatust oluliseks pidanud, aga keegi peab selles ametis olema, on ju oluline, et kogudusel oleks esimees. Aga siis on tõesti hea olla, kui tunned, et kogudus on aktiivne ja tegevus käib.
Olen kirikutööd vaadanud tervikuna. Kirikus on kõik väga tähtis – lastetöö, töö vanadega, jumalateenistused, piibli- ja palvetunnid. Kui kogudusel on midagi huvitavat või head plaanis, siis olen alati selle poolt, et see saaks läbi viidud ja küll leitakse selle jaoks ka vahendid. Mul on hea meel, et koguduses on aktiivseid inimesi ja loodan, et on tulevikus ka.
Reeli Reinaus

Agu Kaljuste
Sündinud 1.10.1951. Hageri koguduse juhatuses olnud 1980ndatest, samast ajast olnud Lääne-Harju praostkonna sinodi saadik. Valitud korduvalt EELK Kirikukogu liikmeks. 9 aastat konsistooriumi revisjonikomisjoni liige, kuulunud majandusnõukogusse. Kuulub EV valitsuse ja EELK ühiskomisjoni kultuuriväärtuste alakomisjoni. Töötanud EELK konsistooriumi asjadevalitsejana. Praegu eraettevõtte juht. Abielus Lia Kaljustega ja neil on 5 last.

Hageri koguduse õpetaja Jüri Vallsalu:
Agu on õnnelik variant koguduse esimehe kohale. Sellepärast, et ta on pärit kristlike traditsioonidega kodust, ta on lapsepõlvest saadik olnud kirikuga seotud ning on kogu kristliku terminoloogia ja vaimsusega tuttav.
Samuti on ta kohusetundlik ja töökas. Vaimsus võib paigas olla, aga kui inimene on laisk, siis ei ole midagi peale hakata, kuid Agu puhul on mõlemad pooled õiges kohas ning ta on näidanud, et on oma ametis ustav. Seda ma peangi tema puhul väga oluliseks ja tugevaks küljeks.
Reeli Reinaus

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)