Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Hageri kogudus – see on minu ime

23.09.2015 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Hageri koguduse õpetaja Jüri Vallsalu Hageri palvemajas on veendunud, et vennastekogudused ja luteri kirik peavad koos kõndima. 2 x Kätlin Liimets

Hageri Lambertuse koguduse ning SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumide korraldamisel toimus õpetaja Konstantin Thomsoni 150. sünniaastapäeva konverents ja tähistati Hageri palvemaja aastapäeva.

Avati ka näitus «Kolme kihelkonna vennad ja õed. Vennastekoguduse usuliikumine Rapla, Juuru ja Hageri kihelkondades».
Laulik ütleb: «Ma tahan su nime kuulutada oma vendadele, keset kogudust ma tahan kiita sind» (Ps 22:23). Kui istusin esmakordselt Hageri üüratu palvemaja seljatoeta pinki, siis meenus mulle see kirjakoht. Ja tuge seljale polnudki vaja, sest Issand ümbritses tagant ja eest.
Koguduse õpetaja Jüri Vall­salu kinnitas kogetut, öeldes, et Hageri kogudus on tema ime. Ime, milles kaovad piirid madal- ja kõrgkirikluse vahel ja kus valitseb sümbioos Issandas. «Ma imestan seda kogu aeg! Mis me räägime kõrg- ja madalkirik­likkusest, madalkirik on nii kõrgkiriklik,» ütles ta.

Värvikas kirikuõpetaja
Hageri keskuse vanimasse hoonesse, 1797. aastal püstitatud praegusesse kogudusemajja koguneti laupäeva pärastlõunal, et olla kaasteelised 150 aastat tagasi sündinud legendaarsele baltisaksa kirikuõpetajale Konstantin Thomsonile.
«Meid on kokku kutsunud Konstantin Thomson, kelle pilt meid ka seinalt vaatab,» juhatas päeva sisse Jüri Vallsalu. Viidates kirjasõnale, et Jee­sus on tee, kutsus Vallsalu kohaletulnud teelisi üksteisele ja üle aegade ulatama julgustavat kätt ning mäletades mõtlema Jumalale ja iseendale ajas.

Pastorite soosing
Koguduse liige ja TÜ ajaloo magistrant Sigrid Põld andis ettekandes ülevaate Thomsonist kui värvikast isiksusest, kes soosis vennastekoguduse tegevust, aga pidas end siiski eelkõige luterlikuks õpetajaks. Thomsonit kardeti ja austati. Kardeti väga otsese ütlemise tõttu ja austati, sest ta hoidis eestlaste poole ning temast sai omamoodi suhtekorraldaja talurahva ja mõisnike vahel.
Mahtra talurahvamuuseumi tegevjuht Jaanus Plaat kõneles 19.–20. sajandi luteri pastorite koostööst kohalike vennasteliikumisega Hageri kihelkonnas. Vennastekoguduste liikumine kasvas välja Saksamaa Herrnhuti kogukonna misjonäride edukast tööst Eesti- ja Liivimaal.
Eesti liikumise suurim eripära võrreldes muu maailmaga on selles, et palju vennastekogudusi püsis kiriku sees. Siin mängis olulist rolli kohaliku pastori suhtumine. Hageri on silma paistnud soosiva hoiakuga.
Hageri palvemaja ehitati arvatavasti kas 1818, nagu kinnitab Saksamaal asuva Herrnhuti arhiivi dokument, või aastal 1820, mis seisab pastor Igna­tiuse 1823. aasta aruandes. Viimases kõneldakse ruumikast palvemajast Hageri kiriku lähedal, mida külastas 1200 inimest. Praegu on aluseks võetud Herrnhuti andmed.
Enne juhatuse esimehe Agu Kaljuste juhitud isiklike mälestuste jagamist ja lillede asetamist Thomsoni hauale kõneles Mahtra talurahvamuuseumi peavarahoidja Rait Talvoja perekond Eylandti köstrite dünastiast, kellest kaks põlve on Hageris teeninud. Meeldivaks üllatuseks oli konverentsil osalejate seas Thomsoni vanema tütretütre pojapoeg Konstantin Gröbel, kes õpib Eesti kunstiakadeemias arhitektuuri.

Palvemaja 197. aastapäev
Sisutiheda päeva lõpetas näituse avamine ja palvetund Hageri palvemajas, kus Arne Mänd palus õnnistust palvekojale ja tänas eelkäijate eest, kelle mõju veel tänapäeval tunda. Hageri kogudusest välja kasvanud õpetaja Tanel Ots rõhutas tervitussõnas, et suured palvemajad olid vennastekoguduse usuliikumise sisemise põlemise rõõmu peegelduseks.
Seda rõõmu jagus ka pühapäeva, mis algas Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kuke piiblitunniga ja jätkus jumalateenistusega kirikus. Jumalateenistus toimus uue liturgilise korra järgi. Just vennaste järeltulijad olnud need, kes uue liturgia sisseviimise ettepaneku koguduse nõukogule paari aasta eest tegid. Pärastlõuna päädis palvemaja aastapäeva koosolekuga, mille rohketele tervituskõnedele lisas pidulikkust koguduse pasuna- ja segakoor.
Jüri Vallsalu ütles, et kui ta Hageris tööd alustas, siis oli kõne all vennastekoguduse eraldi asutamine. «Hageris on kogu aeg vennaste rahvas ja kogudus olnud põimunud ja mina ei tahtnud, et oleks mingi pühade kogudus koguduse sees,» oli Vallsalu kindel arusaam ning selle tulemust võis neil kahel päeval ühises osaduses näha ja tunnetada.
Kätlin Liimets

Sigrid Põld andis ettekandes ülevaate Konstantin Thomsonist kui värvikast isiksusest, kes soosis vennastekoguduse tegevust, aga pidas end siiski eelkõige luterlikuks õpetajaks.

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)