Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Haapsalus tähistati Tiit ja Lia Salumäe tööjuubelit

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Ametivenda piiskop Tiit Salumäed (keskel) tulid tööjuubelil õnnitlema emeriitpeapiiskop Andres Põder (vasakul) ja piiskop Einar Soone.
Arvo Tarmula

Lõikustänupüha jumalateenistus oli sel pühapäeval Haapsalu toomkirikus tavapärasest pidulikum, sest ühtlasi tähistati koguduse õpetaja Tiit Salumäe ja tema organistist abikaasa Lia 40 aasta tööjuubelit Haapsalu koguduses.

Jumalateenistus algas protsessiooniga, milles osalesid piiskop Einar Soone ja emeriitpeapiiskop Andres Põder, Lääne praost Leevi Reinaru ja tema Lääne-Harju ametivend Jüri Vallsalu, sõpruskoguduste ja kohalike koguduste õpetajaid.
Jutluse pidanud Andres Põder ühendas lõikustänupüha teema Tiit ja Lia Salumäe tööjuubeliga. Ta kõneles kirikulistele, et ajal, mil maailmas nälgib ligi 800 miljonit inimest, läheb kolmandik heaoluriikides toodetud toidust raisku. Eestis visatakse aastas ära 265 kg toitu inimese kohta ja Euroopa Liit maksab toetust, kui puu- ja köögivili jäetakse koristamata.
Toit on tähtis ja lõikustänupüha on üks vanemaid pühi, selle püha juured ulatuvad tuhandete aastate taha.
«Ent inimene ei ela üksnes leivast, vaid ka sõnast, mis lähtub Jumalast,» ütles Põder. «Me vajame rooga, millel on püsiväärtus ja mis kingib meile igavese elu.»
Kristlikus kodus kasvanud Tiit ja Lia Salumäe elu on suunanud armastus Jumala vastu. Mis sundis noort inimest sügaval nõukogude ajal ujuma vastuvoolu ja valima kirikuõpetaja kutse, loobudes sellega paljudest teistest võimalustest, küsis Andres Põder ja vastas sellele Tiit Salumäe sõnadega: «Tee seda, mida sa teha saad, ja sa näed, et ei jõua sedagi ära teha. Ära nuta taga seda, mida sa teha ei saa.»
Põder pidas imetlusväärseks Tiit Salumäe töökust ja tema võimet ühendada töö koguduses, kirikuvalitsuses ja rahvusvahelistes organisatsioonides.
Einar Soone ütles kirikuvalitsuse tervitust edasi andes, et 40 aasta jooksul on palju muutunud ja palju on jäänud endiseks. «Seepärast pole vaja tunda hirmu tuleviku ees,» ütles Soone. «Issand on jäänud samaks ja tema juhib meid.»
Tiit Salumäe on saanud kõik EELK tunnustused ja aumärgid, ütles Soone. Sedasama tõdes ka Haapsalu linnapea Urmas Sukles: Tiit Salumäe on saanud Haapsalu vapimärgi ja tänavu veebruarist on ta ka Haapsalu aukodanik. Samuti on Tiit Salumäed oma kõrgeima autasuga tunnustanud Lääne maavalitsus. «Kõik au kuulub Jumalale,» ütles Tiit Salumäe õnnitlejaid tänades.
Koguduse juhatuse esimees Madis Kütt kinkis Tiit ja Lia Salumäe tööjuubeli mälestuseks mägimänni, mis istutati pärast pidulikku jumalateenistust Jaani kiriku aeda. «Olete külvanud Jumala sõna, tänasest jääb teie tööst maha üks maine märk,» ütles Kütt.
Kaua aega Kullamaa kogudust teeninud ja nüüd Jüris pensionipõlve pidav Ants Leedjärv tunneb Tiit Salumäed juba pool sajandit, 1960. aastate keskpaigast. Esialgu kiriku noortetöö kaudu, hiljem ametialaselt.
«Tiit on mulle õpetanud korda ja täpsust, midagi ei tohi olla ligadi-logadi,» ütles Leedjärv. Et praost Salumäe armastab korda ja täpsust, oli teada ka mujal. Nõnda tundsid ametivennad tihtipeale kaasa, et küllap käite seal läänes nööri mööda ja peate kulpi lööma. «Ei olnud midagi nii hull,» ütles Leedjärv. «Kord saab olla ka loomulikult ja vabalt.»
Sel kevadel piiskopiks pühitsetud Tiit Salumäe määrati Haapsalu koguduse õpetajaks 1. septembrist 1975. Ta ordineeriti kirikuõpetajaks 5. oktoobril.
Lehte Ilves
Lääne Elu