Esileht » Uudis » Uudised »

Haapsalus mälestati 1944. aasta põgenikke

24.09.2014 | | Rubriik: Uudised

Laupäeval, 20. septembril meenutati Haapsalus 1944. aasta sündmusi, mil üle Läänemere asus mereteele tuhandeid eestlasi.

Keskpäeval Haapsalu toomkirikus peetud mälestusjumalateenistusel avati mälestustahvel kuuele hukkunud Eesti kirikuõpetajale. Tahvlil on kirjas Tartu Pauluse õpetaja Arnold Jürgensoni, Haapsalu Jaani õpetaja Konstantin Küti, Rap­la õpetaja Heino Mälki, mitut Saaremaa kogudust teeninud Ernst Puusepa, Tallinna Kaar­li õpetaja Artur Soomre ja Halliste koguduse õpetaja Villem Uuspuu nimi.
Peapiiskop Andres Põderi sõnul põgenes sõja jalust läände 72 luteri vaimulikku, peale selle teiste kirikute õpetajaid. Lisaks hukkunud vaimulikele meenutati kõiki neid tuhandeid, kes 1944. aasta sügisel olid sunnitud kodumaa jätma, ja mälestati neid sadu, kes leidsid põgenedes märja haua Läänemeres.
Peapiiskop meenutas, et II maailmasõja lõpus lahkus Eestist umbes 70 000 inimest ja põgenemisel hukkunute arvuks on pakutud kuni 6000 inimest.
«Küüditamine rebis eesti rahvalt ühe, põgenemine teise käe,» ütles Põder. Ta lisas, et tee Siberisse oli vangistus, kuid siiski õnnestus paljudel sealt tagasi koju tulla. Tee läände oli küll tee vabadusse, kuid jättis võõrsile läinud raudse eesriide taha koos hingevaluga kaotatud kodumaa pärast. Peapiiskopi sõnul on pääsenute osa olnud oluline Eesti iseseisvuse taastamisel.

Paadikujuline mälestusmärk
Pärastlõunal avati Rannarootsi muuseumi ees paatkalmet meenutav mälestusmärk neile tuhandetele, kes 1943.–44. aastal rahutute aegade eest läände põgenesid. Kivist paadi kujutis on valminud põllukividest, mis on Haapsallu toodud rannarootsi asualadelt ja põgenemispaikadest. Pakrilt on jõudnud Haapsallu paadi mastikand – vana veskikivi.
Mälestusmärgilt eemaldasid sümboolselt purje kujutava katte Kaitseliidu ja Eesti endiste metsavendade liidu liikmed Vahur Toomas, Leili Seisonen, Ott Luts ja Arvi Matto. Mälestusmärgi pühitses peapiiskop Andres Põder.
«Selle monumendi avamisega on meie auvõlg tasutud,» ütles Lääne praost Tiit Salumäe. Ta meenutas kümne aasta tagust aega, mil Rootsis Dalaröl avati Haninge-Haapsalu sõprusühingu eestvedamisel mälestussammas Balti põgenikele.
Üks põgenikest, kes Dalaröle saabus, oli Haapsalust 22. septembril 1944 põgenikelaevaga teele asunud Ilon Wikland.
Riigikogu asespiikri Laine Randjärve sõnul oli 1944. aasta suvel inimestel selge, et tuleb uus Nõukogude okupatsioon. Uute repressioonide eest läände pääsemiseks otsiti kokku paadid ja paadimehed, kes julgesid ka sügistormis üle mere teele asuda. Lisaks tormidele oli ohuks saada Vene laevade poolt põhja lastud. Randjärv meenutas transpordilaeva Moero, mis lahkudes Tallinna sadamast enam kui 3000 inimesega pardal sai Vene torpeedo tabamuse ja uppus kümne minutiga. Moerolt suudeti päästa veidi üle 600 inimese.
Asespiikri sõnul tuleb tänuga mõelda ka neile riikidele, kes Eesti põgenikke vastu võtsid, need on Rootsi, Soome ja Saksamaa ning hiljem ka Kanada, USA ja Austraalia.
Mälestusmärgi avamisel viibinud Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren ütles, et kui praegu räägitakse sageli põgenikest kui probleemist, siis need põgenikud, kes tulid sõja jalust Eestist, on Rootsi riigile palju rõõmu ja kasu toonud.
Kaire Reiljan,
Lääne Elu

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)