Haapsalu toomkirik saab kevadeks kellad

Saksamaal valatud kaks uut pronkskella peaksid Haapsalu piiskopilinnuse kellatornis helisema juba aprilli lõpus.

Haapsalu toomkiriku kellasüsteemi uuendamise tööleping sai allkirjad. Töö tegijana kirjutas lepingule alla Mäevälja Orelitöökoja juht ja omanik Toomas Mäeväli. Töö tellija poolt andis allkirja Haapsalu Püha Johannese koguduse juhatuse esimees Madis Kütt.

Maarja ja Johannese kell

Suurem, 86sentimeetrise läbimõõduga kell kaalub 370 kilo ja on pühendatud neitsi Maarjale ning kannab Maarja kella nime, selgitas Haapsalu koguduse õpetaja Tiit Salumäe. Kella ühele poolele tuleb toomkiriku ristimiskabeli emaaltari madonna kuju ja ladinakeelne tekst «Magnificat anima mea Dominum» (‘Minu hing ülistab Issandat’). Friisiks on Maarja sümbol – liiliad.
Väiksem, sajakilone ja 55sentimeetrise läbimõõduga on Johannese kell, pühendatud koguduse nimipühakule evangelist Johannesele. Et tema sümbol on kotkas, tuleb kellale koguduse vapimärgilt tuntud kotka kujutis. Kella allääres on tekst «In principio erat verbum» (‘Alguses oli sõna’) – Johannes oli luuletajate ja kirjanike kaitsepühak. Kella ülaosa friisi kaunistavad viinapuuväädid. Mõlemal kellal on veel tekst «Valatud Haapsalu toomkirikule 2008» ja valukoja märk.
Kellad valatakse arvatavasti vabariigi aastapäeva paiku veebruari lõpus ja saavad valmis ülestõusmispühadeks, 20. märtsi paiku, ütles Mäeväli. Kui kellad saab talidega torni tõsta, siis kellatorni kahe sihverplaadi paigaldamiseks läheb vaja alpinistide abi. «Tõstukid ei mahu linnuseväravast sisse,» ütles Mäeväli. Tema sõnul on Haapsalu toomkiriku kellade valamine praegu suurim sellelaadne töö Eestis. Kellad valatakse Saksamaal Vestfaalis.

Projekt läks kallimaks

Haapsalu koguduse algatatud kellaprojekt läheb maksma ligi 684 000 krooni. See on esialgsest ligi 100 000 krooni rohkem, sest muinsuskaitse nõudel tuleb teha ka uus toolvärk, s.o jämedaist tammepalkidest süsteem, millele kellad toetuvad.
Vana toolvärk, millel on ühte tammepalki uuristatud aastaarv 1721, pannakse vahitornis korrus allpool uuesti kokku ja eksponeeritakse muinsusena. Mäevälja sõnul on vana toolvärk nii väärtuslik, et parandamine ja uute kellade järgi kohendamine pole mõeldav. Vana toolvärgi ülespanekuks praeguses projektis raha pole.
Praegu on olemas 420 000 krooni. Sellest 300 000 krooni on linna eelarvest, 120 000 on annetajate raha. Lepingu allkirjastamise juures viibinud linnapea Ingrid Danilov ütles, et linnavalitsus sõlmib kogudusega sihtfinantseerimislepingu.
Salumäe ütles, et kogudus loodab ka riigilt tuge, kuid praegu veel lepingut kultuuriministeeriumiga ei ole. «Oleme tänulikud kõigile annetajaile,» ütles Salumäe.

Suvel kuuleb kellamängu

Lepingu kohaselt lõpeb töö 30. mail, kuid Mäeväli lubas, et 27. aprillil on kellad vahitornis ja pühitsetud. Praegu on vahitornis kaks kella: suur aastast 1688 ja väike aastast 1991. Kui uued kellad on kohal, pannakse koos helisema neist kolm. Vanim kell läheb pensionile.
Mäeväli on arvestanud uute kellade tellimisel, et need sobiksid kokku ka Jaani ja Maar-ja-Magdaleena õigeusukiriku kelladega. Suurtel pühadel kuuleb Haapsalus siis korraga kuut kella: kaks helisevad Jaani, üks õigeusu ja kolm toomkiriku tornis.
Mäevälja sõnul tasuks parandada ka tornist alla visates terveks jäänud vana kell.

Lehte Ilves