Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Haapsalu kogudus väärtustab oma ajalugu

02.09.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
Haapsalu Jaani kiriku aeda pai­gutati mä­les­tuspink. Koguduse arhiiv.

Haapsalu Jaani kiriku aias avati suvel mälestuspink Heino Noorele ja tema va­ne­matele ning koguduse aja­lugu tutvustav eesti- ja ingliskeelne stend.

Mõlemad objektid õnnistas piis­kop Tiit Salumäe. Sünd­musest kirjutab koguduse igal kuul ilmuva ajalehe Johannese Sõnumid augustikuu numbris põhjalikumalt Ülla Paras, ava­­tud ajaloostendi autor. Ta rõhutab oma kirjatöös, et nüüdsest on Jaani kiriku aeda igal päeval põhjust sisse astu­da, et põhjalikumalt tutvust te­ha 1513. aastal esmakordselt kir­jalikes allikates mainitud Jaa­ni kiriku ja koguduse aja­loo­ga. 

Üle 500 aasta vana püha­ko­da on aastast 1524 luterlik. Kirikuelu kõige keerulisemaks perioodiks nimetatakse Nõu­ko­gude okupatsiooni, kui ki­ri­kut püüti jõuga ühiskonnast välja lõigata. „Aga ka sel ajal ei hüljanud kogudus oma kirikut ja olude kiuste hoolitses sel­le eest,“ kirjutab Paras. Sten­di metallkonstruktsiooni val­mis­tas annetusena Haapsalu Metal OÜ, rahastada aitasid kul­tuurkapitali Läänemaa eks­pert­grupp ja Eesti Kirikute Nõukogu.

Koguduse järjepidevuse kand­jad, isikud, kelle kaudu kogudust eelkõige teatakse, on kindlasti eelkõige vai­mu­­likud. Aga ka tublid il­mi­ku­test koguduseliikmed. Haap­sa­lu koguduse lukku on va­­jutanud kustumatu jälje Ees­ti toksikoloogia rajaja dr Heino Noor (1922–2018), kes ka sünnilinnast ülikoolilinna jõu­­des ei loobunud siinse ko­­guduseliikme staatusest. Mä­­lestuspink kirikuaias on pühendatud nii Heino Noo­­rele kui ka tema ema, nais­ko­dukaitsja Salme Noore ja isa, ohvitser Karl Noore mä­les­tu­sele. Avamisel rääkis Tiina Leesik perekond Noore lugu ja seost kogudusega.

Eesti Kirik

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!  (Ps 66:20)