Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Haapsalu kogudus väärtustab oma ajalugu

02.09.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
Haapsalu Jaani kiriku aeda pai­gutati mä­les­tuspink. Koguduse arhiiv.

Haapsalu Jaani kiriku aias avati suvel mälestuspink Heino Noorele ja tema va­ne­matele ning koguduse aja­lugu tutvustav eesti- ja ingliskeelne stend.

Mõlemad objektid õnnistas piis­kop Tiit Salumäe. Sünd­musest kirjutab koguduse igal kuul ilmuva ajalehe Johannese Sõnumid augustikuu numbris põhjalikumalt Ülla Paras, ava­­tud ajaloostendi autor. Ta rõhutab oma kirjatöös, et nüüdsest on Jaani kiriku aeda igal päeval põhjust sisse astu­da, et põhjalikumalt tutvust te­ha 1513. aastal esmakordselt kir­jalikes allikates mainitud Jaa­ni kiriku ja koguduse aja­loo­ga. 

Üle 500 aasta vana püha­ko­da on aastast 1524 luterlik. Kirikuelu kõige keerulisemaks perioodiks nimetatakse Nõu­ko­gude okupatsiooni, kui ki­ri­kut püüti jõuga ühiskonnast välja lõigata. „Aga ka sel ajal ei hüljanud kogudus oma kirikut ja olude kiuste hoolitses sel­le eest,“ kirjutab Paras. Sten­di metallkonstruktsiooni val­mis­tas annetusena Haapsalu Metal OÜ, rahastada aitasid kul­tuurkapitali Läänemaa eks­pert­grupp ja Eesti Kirikute Nõukogu.

Koguduse järjepidevuse kand­jad, isikud, kelle kaudu kogudust eelkõige teatakse, on kindlasti eelkõige vai­mu­­likud. Aga ka tublid il­mi­ku­test koguduseliikmed. Haap­sa­lu koguduse lukku on va­­jutanud kustumatu jälje Ees­ti toksikoloogia rajaja dr Heino Noor (1922–2018), kes ka sünnilinnast ülikoolilinna jõu­­des ei loobunud siinse ko­­guduseliikme staatusest. Mä­­lestuspink kirikuaias on pühendatud nii Heino Noo­­rele kui ka tema ema, nais­ko­dukaitsja Salme Noore ja isa, ohvitser Karl Noore mä­les­tu­sele. Avamisel rääkis Tiina Leesik perekond Noore lugu ja seost kogudusega.

Eesti Kirik

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)