Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Haapsalu aukodanik elab Tartus

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Haapsalu linnajuhtide delegatsioon andis läinud kesknädalal Tartu Maarja koguduse majas peetud hardushetkel arst Heino Noorele (pildil) kätte Haapsalu aukodaniku hõbedase märgi. ImageHaapsalus 1922. aastal sündinud Heino Noor on lõpetanud sealse gümnaasiumi 1940. Sealtpeale on tema füüsiline side linnaga katkestatud, kuid südames ja tegudes on ta tänaseni see noor ja väärikas Haapsalu koolipoiss, keda kasvatati kohusetunde vaimus.
Kui Heino Noor 1952. aastal Nõukogude karistusasutustest vabanes, asus ta elama Tartusse. 55 aastat on ta ülikoolilinnas elanud ja pärast 1961. aastal ülikooli cum laude lõpetamist arstina paljude inimeste tervise eest võidelnud.
Ühe mehe pühendunud töö ja truudus oma kodulinnale on pärjatud Haapsalu linna kõrge tunnustusega. Aukodaniku tiitlit, mida antakse üksnes eriliste teenete eest, olid Tartus üle andmas linnapea Ingrid Danilov, abilinnapea Talis Vare ja volikogu esimees Arder Väli koos kohaliku lehe esindajate ja Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi direktori Leini Vahtrasega. Haapsalu linnal on nüüd kolm aukodanikku: Aksel Vaigur, Evald Okas ja Heino Noor.
Haapsalu Püha Johannese koguduse liige ja koguduse esimese teenetemärgi kavaler Heino Noor rajas oma ema, Siberisse küüditatud Haapsalu Naiskodukaitse juhi Salme Noore ja kõikide teiste eesti emade märtrisurma mälestuseks Haapsalu toomkirikusse Emaaltari.  
1999. a annetas Heino Noor toeka rahasumma Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumile usuõpetuse õpetamiseks ja uurimiseks ning asutas omanimelise stipendiumifondi.
Oma tänukõnes meenutas Heino Noor sooja sõnaga oma vanemaid, kes läksid märtrisurma; oma kooli ja skaudipõlve, kust kaasavõetud palvesõnad – armas Jumal, aita mul homme olla parem kui täna – aitasid tal ellu jääda vangilaagris; oma abikaasat Jutat.
Heino Noore väärikalt elatud elu, mida kogetud kannatused on vaid õilistanud, võiks olla eeskujuks kõigile tema kaasaegsetele.

Sirje Semm