Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Häädemeeste kihelkonnas peeti aastapäevi

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Eesti edelapoolseim rannaala sai iseseisva luterliku koguduse staatuse ja oma õpetaja 1862. aastal.

Liivimaa konsistooriumi otsusega rajati siis Häädemeeste kihelkond. Seni oli edelarannik kuulunud Saarde ja Tori kihelkonna koosseisu. 1840. aastatel oli enamik elanikkonnast õigeusku läinud. Nüüd tuli allesjäänud luterlikku kogukonda tugevdada ja 1874. aasta mihklipäeval pühitseti peaingel Miikaeli luterlik (kivi)kirik, mis asendas senise puukabeli.
Nende kahe sündmuse, eriti koguduse ja kihelkonna 150. aastapäeva pühitsemiseks peeti 30. septembril Häädemeeste kirikus piiskoplik missa, mida juhatas ja millel jutlustas peapiiskop Andres Põder. Kaasa teenis pastor loci Tauno Teder ja missa propriumipsalme laulis dr Eerik Jõks, EMTA teadur ning oikumeenik.
Jumalateenistusele järgnes vestlusring kiriku kohast tänapäeva ühiskonnas. Kirikust keset küla, sekularismi survest ja lootusest läbi koguduse seesmise tugevnemise arutlesid peapiiskop, EAÕK ülempreester Ardalion Keskküla, Eerik Jõks ja Häädemeeste vallavanem Urmas Aava.
Tavakohaselt päädis päev ühise lauaosadusega, millel ka oikumeeniline kaal, sest luterlasi tervitama tulnud Issandamuutmise õigeusu koguduse rahvaga tehakse koostööd ja liigutakse edasi ühises vaimsuses.
Nädal varem pühitseti Treimani Matteuse kiriku 145. aastapäeva. Luterlik puukabel Treimani külas on Häädemeeste vallas vanim järjepidevalt tegutsev kirik. Jumalateenistuse ja pärastise koosviibimise külalisteks olid vaimulikest vennad Kalju ja Mihkel Kukk, kes endiste pärnakatena on siinse koguduse eluga noorpõlvest tuttavad. Mihkel Kukk alustas oma kiriklikku teenimist Häädemeeste ja Treimani koguduse organistina.
Tauno Teder