Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Gospelmuusika on Eestis vähe tähelepanu saanud

08.02.2006 | | Rubriik: Kultuurielu

11. veebruaril toimub Tallinnas kinos
Kosmos esimest korda üritus, kus antakse üle Eesti gospelmuusika auhinnad
(EGA).


Eesti Gospelmuusika
Auhindade ürituse eestvedaja on Timm Rannu.

Kontsertõhtul jagatakse auhindu viies
kategoorias: parim artist, plaat, lugu ja esitus ning panus Eesti
gospelmuusikasse. Lisaks kontsertõhtule toimuvad päeval seminarid ning õhtul
eraldi lasteprogramm. Hoolimata kiirest ettevalmistusajast leidis EGA
projektijuht Timm Rannu aega rääkida üritusest endast ning korraldamisega
seotud muredest ja rõõmudest.

Millest sai ürituse korraldamine alguse?

Mõnikord paneb Jumal midagi hingele, mis ei
anna enne rahu, kui seda kellegagi jagada. 2005. a augusti alguses rääkisin
Soomes lõpuks oma mõttest Daniel Reinaruga, kelle vastusest mõistsin, et pole
selle ideega üksi. Kui olime Tallinnas tagasi, arutasime juba kategooriate ja
koha teemadel.

Koos ka palvetasime: «Jumal, kui see on
sinu tahtmine, siis saada meie teele õiged inimesed ja rahalised vahendid,» ja
just nii on läinud. On Jumala ime, et oleme nii lühikese ajaga põhitöö ja muude
tegemiste kõrvalt suutnud nii mastaapset üritust korraldada – esimene meeskonna
koosolek toimus 13. oktoobril.

Mis on EGA eesmärk?

Kõige tähtsam eesmärk on tunnustamine.
Tahame tunnustada Eesti andekaid muusikuid, kelle põhitöö ei paku neile endile
midagi muud peale rahaliste vahendite selleks, et teha muusikat, mida nad
armastavad. Selline olukord on lihtsalt tobe ning andekas inimene ongi n-ö
kruustangide vahel gospelmuusik.

Samuti on tekkinud vaakum pärast
gospelfestivali kadumist areenilt kristliku popmuusika festivalide osas.
Korraldatakse küll piiblipäevi ja «Pöördepunkti», mis on aga mõlemad suunatud
noortele. Samas piirduvad keskealiste gospelmuusikaüritused praktiliselt ainult
ülistuskoosolekutega ning neile suunatud suuremaid mitme artistiga kontserte
polegi.

Kokkuvõttes on EGA mõte tunnustada inimesi,
kes on julgenud midagi ette võtta Jumala ülistamiseks oma loominguga, ning
tähistada seda ühe korraliku üritusega.

Kust tulevad ressursid ürituse korraldamiseks?

Ligikaudu 50% vajalikust rahast tuleb
riigiasutustelt ning teine pool eraannetuste ja toetustena ettevõtetelt.
Annavad head inimesed, kes tahavad ettevõtmisse panustada, ning mitte kõik
neist pole kristlased.

Inimressursiga on vedanud ning Jumal on
tõesti vastanud meie palvele ning saatnud häid inimesi. Vaadates meeskonda, on
näha Jumala kätt selle kokkupanekul. Kõigil liikmetel on sees see sama igatsus,
mõnel on visioon selgem, teisel veel pisut hägusem, kuid suure panuse annavad
kõik. Inimesed on erineva taustaga: eri konfessioonidest ja elualadelt ning
kõik pole ka muusikud. Selline mitmekesisus tasakaalustab meeskonda.

Milliseid raskusi on siiani korraldamisel ette tulnud?

Nimi on olnud algusest peale probleemiks.
Mõtlesime ürituse nimetuse Eesti Gospelmuusika Auhinnad välja koos Danieliga,
kuid nägime kiiresti, et arusaamatus nimega tekkis just kristlaste seas. Samas
on mittekristlastele gospelmuusika mõiste kergemini mõistetav kui kristlik
muusika.

Praegu ei ole me lihtsalt veel leidnud
paremat nime, mis hõlmaks Eesti kristlikku 
pop-, rokk- ja gospelkooride muusikat ning poleks pikk ega lohisev.

Kuigi sel aastal jäime siiski EGA nimetuse
juurde, on meil üleskutse: kui üritusele pakutakse välja parem nimi, siis võib
juba 2006. aasta auhindade jagamine toimuda teistsuguse nime all.

Milline on seni olnud mittekristliku
meedia ja avalikkuse suhtumine üritusse ning millist vastukaja ootate pärast
üritust?

Kindlasti on tähtis, kas ühiskond haarab
kinni teemast, mida esitame, või mitte. Üritus iseenesest pole suunatud vaid
kristlastele. Sellisel juhul oleks mõttetu ürituse selline mastaapsus ning
raiskaksime lihtsalt ressursse.

Kogu gospeltemaatika on üldsusele võõras
ning see loobki juba põhja uudistele. Kui Dave Benton astus üles koos
gospelkooridega, oli see uudis. Muusik ise on öelnud, et on häbiasi, kuidas nii
tähtis muusikaliik nagu gospel on Eestis nii vähe tähelepanu saanud.

Samas on ajakirjandus valmis kajastama ka
gospelmuusikaüritusi ning meil ei peaks olema piinlik tuua teemat üldsuse ette.
Jumala armust saab EGA adekvaatset vastukaja Eesti meedias.

Mida võib ürituselt oodata?

Oodata võib noortepärast pereüritust.
Pakume kõigile midagi. Gospelmuusika ajalugu, mida käsitleme seminarides ja
õhtu teise osa alguses, on noortele ilmselt päris tundmatu ning vanematele
mõnusaks meeldetuletuseks.

1980ndatel toimusid Eestis ikkagi vägevad
sündmused, mis raputasid kommunismi alustalasid. Sealt said tõuke tegutsemiseks
erinevad bändid, nii kristlikud kui ka mittekristlikud. See on ajalugu, mille
üle tuleb uhke olla ja anda toimunu eest Jumalale au.

Kontsertõhtul astuvad üles nii noorema kui
vanema põlvkonna muusikud. Elo Toodo mõnus jazz meenub ilmselt vanemale
publikule, Andrus Lukase ülistusmuusika sobib kõigile, nooremale publikule
pakume särtsakat muusikat Rebecca & The SkaFactory ja Outseti esituses ning
päris pisikestele on lausa omaette programm kino väikeses saalis, kus saab ise
laulda ja uudistada, mida põnevat pakub Juhhei!.

Miks peaks mõnusal laupäeva õhtul kodust
välja astuma ja EGA kontsertõhtule tulema?

EGA näol on tegemist ainulaadse võimalusega
näha Eesti muusikamaastikul seni varjus olnud sektori muusikuid ja nende loomingut
ühel laval ja saada osa meeldejäävast kontsertõhtust.

Mõtteavaldusi EGA kohta võib leida  kodulehelt aadressil

www.perroon.com/ega. Samal aadressil on
võimalik hääletada oma lemmikute poolt ning viia end kurssi kava, piletiinfo ja
muu Eesti gospelmuusika auhindu puudutavaga.

Küsis

Tiina-Katrina Kaber

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)