Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Franciscuse sõnum täna ja meie keskel

14.10.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Marko Tiitus uurib Kaido Soomilt Viljandi Jaani kirikus peetud frantsiskusepäeva konverentsil, kuivõrd on eesti inimestel huvi religiooniteemade vastu. Liina Raudvassar

Juba üheksandat aastat toimus Viljandi Jaani kirikus 5. oktoobril Assisi Franciscuse surmapäevale pühendatult frantsiskusepäeva konverents, mis tänavu oli kantud teema-aastast «Kaheksa sajandit Maarjamaad».

Ettekannete ja ettekandjate valikut kommenteerides nimetas koguduse õpetaja assessor Marko Tiitus, et selle tingis soov teha koostööd Tartu ülikooli ja Viljandi kultuuriakadeemiaga. Samuti märkis õp Tiitus konverentsi kondikava kokkupanemisel oluliseks püüdu näidata, et vaimsus ja religioossus ei piirne üksnes kiriku kui institutsiooniga.
Äripäevale ootuspäraselt ei olnud auditooriumiks just masse, ent väheldase huviliste rühma oli õpetajate päeval kirikupinki toonud siiras huvi ning soov kaasa rääkida. Tagatud sisukus on aastatega traditsiooniks saanud ürituse puhul see, millega osatakse juba arvestada.

Kiriku mõjust
Esimeses ettekandes andis TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud Taisto Raudalainen ülevaate Maarja appi hüüdmisest Laadoga-Karjala ja Ingeri arstimissõnades ja loitsudes. Rohkete tekstinäidetega illustreeritud akadeemilises sõnavõtus toonitas folklorist, et kiriku traditsiooni juurdudes omandas neitsi Maarja kuju kõikide ravitsejate eeskuju rolli.
Huvitav on näha, et paralleelselt Maarja ning teiste kristlike pühakute poole abi saamiseks pöördudes ei unustatud, vähemalt kuni hiliskeskaja lõpuni, ka seni rahva avitajatena tuntud haldjaid ja jumalaid. Nii võib leida ühes loitsus kõrvuti Maarja ja Uku nime. «Pühakuid kogeti algul uute vaimudena, kellest loodeti suuremat vägevust,» kommenteeris Raudalainen nähtust, lisades, et rahva n-ö teoloogiline haritus polnud ju kuigi suur.
Vastukaaluks esimesele ettekandele juhatas Kaido Soom Tartu ülikooli usuteaduskonnast kuulajad tänasesse päeva. Oma religioonisotsioloogilisest vaatenurgast lähtuvas ettekandes «Maarjamaa usuline maastik täna» vaatles teoloogiadoktor viimase paarikümne aasta jooksul ühiskonnas läbi viidud sotsioloogilisi küsitlusi, mille varal saab analüüsida ka elanikkonna religioossust.
Soomi väitel toob ühiskondlik ebastabiilsus kaasa religioosse puhangu, mida näitab ilmekalt Eesti taasiseseisvumise periood, mil kirikuliikmete arv kasvas. Kirikut nähti siis kultuurilise järjepidevuse ning identiteedi kandjana. Kui ühiskond on stabiilne ja märksõna «turvalisus» on marginaalsem, hakkab kahanema ka koguduse liikmesannetajate määr.
Lektor siiski ei nõustu arvamusega, et usuga seotud inimeste arv kahaneb drastiliselt: «Ligi pooled küsitletutest väidavad, et mõtlevad usulistel teemadel, seega on kirikul jätkuval oluline roll Maarjamaal.» Soom kinnitas, et nii nagu usuteemad on paljudele siiski olulised, on ka kirik kui ruum eesti inimestele kutsuv ja oluline ning 51% väidab, et soovib minna kirikusse ka siis, kui seal ei ole jumalateenistust.
Kaido Soom arvab oluliseks, et kirik püsiks ning oleks avatud, kui inimene tunneb vajadust kirikuga liituda: «Inimesed vajavad kirikut ja usku ning nad ootavad, et kirik oleks neid vastu võtmas ja annaks seda, mida nad vajavad.»

Pärdist ja tema loomingust
«Paljude jaoks on Arvo Pärt mitte ainult suurepärane helilooja, vaid ka üks olulisemaid vaimseid õpetajaid,» juhatas õp Tiitus sisse järgmise ettekande, tunnistades, et kuulub ise selliste inimeste hulka ja sellepärast oli tal hea meel kutsuda rääkima Mart Jaanson, kes ühendab endas vaimuliku ja helilooja kutse. Õp Jaanson meenutas, et äsja tähistas üleilmselt tuntud ja elavatest heliloojatest praegu kõige enam mängitud Arvo Pärt oma 80. sünnipäeva.
«Teen katse uurida, mis Arvo Pärdi muusikas inimestele korda läheb,» püstitas Jaanson oma ettekandele ambitsioonika eesmärgi, jätkates väitega, et Pärdi muusika on paljudele võluv. Aga miks siis? «Pärdi muusika mõjub selle tõttu, et suudab viia meie hinge kooskõlla kosmilise terviklikkuse ja harmooniaga,» arvab Jaanson.
Ta nimetas Pärti väga järjekindlaks inimeseks, kes elab oma usuliste veendumuste kohaselt, tunnistades oma kiriklikku kuuluvust ja elades igapäevaselt ligimese armastamise nõuet täites. Mart Jaanson peab Arvo Pärdi muusikat misjoneerivaks: see on sügavalt läbi palvetatud ning seetõttu lihtsalt ei saa jätta kuulajat külmaks ja puudutamata.

Kirikuturismi arendamiseks
Et Maarjamaad läbisid keskajal mitmed palverännuteed, siis otsiti ka frantsiskusepäeva konverentsil võimalusi kirikuturismi arendamiseks ning selleks vajalike koostöövõrgustike loomiseks. Konverentsil tutvustasid Kocēne valla arendusnõunik Lienīte Priedāja-Klepere ja Rubene koguduse pastor Artis Eglitis Lätimaalt piiriülese (Läti-Eesti-Rootsi) koostööprojekti CHERISH ideekavandit, mille eesmärgiks on kiriku vaimse ja kultuurilise pärandi säilimine ning kättesaadavus nii kogukonnale kui turistidele. Viljandi Jaani kogudus osaleb projektis ühe partnerina.
Projektijuht Karl Õmbluse sõnutsi valmistatakse praegu ette dokumentatsiooni, et esitada taotlus Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt rahastatavasse INTERREG Euroopa programmi. Projekti juhtpartneriks on Kocēne vald Lätis, kaasatavate partnerite hulgas on mitmeid ülikoole (Tallinna tehnikaülikool, Vidzeme ülikool, Riias paiknev Lutheri akadeemia) ning kogudusi.
Positiivse otsuse korral käivitub projekt juba 2016. aastal. Projekti raames leiavad aset mitmed tegevused, mis aitavad Jaani kirikut kui turismiobjekti atraktiivsemaks ja külastatavamaks muuta.
Maitsva lõunasöögi pakkumisel näitasid oma oskusi Viljandi kutseõppekeskuse õppurid. Õppeasutuse direktor ja Viljandi Jaani koguduse juhatuse esimees Tarmo Loodus võttis konverentsist samuti osa.
Liina Raudvassar

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)