Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Fotosilmaga tabatud maailm

23.03.2016 | | Rubriik: Kultuurielu

Mari-Ann Kelam ja Erkki Juhandi fotonäituse avamisel Viimsi kirikus.

Kirikus, muuseumis ja maavalitsuses saab näha eriilmelisi ja -teemalisi fotosid.

Viimsi Püha Jaakobi kirikus saab 2. aprillini vaadata Mari-Ann Kelami fotonäitust «Vaata ja sa märkad». Näituse kuraator Erkki Juhandi ütleb näituse tutvustuses, et Mari-Ann Kelam on tundliku sotsiaalse närviga, tal jätkub tähelepanu oma perele, kõigile kaasteelistele ja loodusele. «Tundub, et maailm tema ümber on hoolivust ja kaasaelamist vääriv. Ja kui sa tunned huvi, oskad märgata maailma tema üksikasjades, leiad üles ka mõtestatud vaate ja sisu tervikule. Kogu loodu Loojale. Tal on erakordne anne märgata ilu ja seda jagada oma vaatajatega.»
Abikaasa Tunne Kelam lisab, et Mari-Annil on loomulik anne näha ümbrust uudistava värskuse ja panoraamse haar­dega. Ta märkab huvitavat ja kaunist sageli kõige väiksemates detailides. «Õige tihti teeme fotosid paralleelselt, üks ühe ja teine teise kaameraga.»
Mari-Ann Kelam ütleb ise tutvustuseks, et tema stiil on lihtne: märka ja pildista. «Juba minu isa tegeles aastakümneid fotograafiaga nii Saksamaal kui USAs elades, küllap juba temalt olen saanud pildistamispisiku, mis on kasvanud minu elu igapäevaseks loomulikuks osaks. Ka paljud tuttavad eri paigust on minu fotode kaudu Eesti loodusest leidnud hiljem tee ka Eestimaale, et ise näha ja tundma õppida seda imelist ja väikest paika – minu kodumaad.»
Tööde valik Viimsi kiriku näitusele on tehtud sadade piltide hulgast. Fotodel on kandvaks teljeks aastaajad, erinevad loodusmotiivid: vaated merele, lilledele, päikeseloojangule ja üksikdetailid loodu ilu tervikust.
Tunne ja Mari-Ann Kelam teevad sageli koos liikudes ka pilte üheaegselt. Põlva maavalitsuse saalis avatud fotonäitusel «Eesti tee vabadusele» avab Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam isikliku vaate arvukatele sündmustele, mis tähistasid 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul Eesti üleminekut Moskva okupatsioonile alluvast provintsist iseseisva rahvusriigi taastamisele.
Näitusel on eksponeeritud mustvalged dokumentaalfotod taasiseseisvumisele eelnenud sündmustest ning portreed olulist rolli mänginud isikutest. Näitus jääb avatuks aprilli lõpuni.
Eesti kaitseväe kaplan kapten Endel Apsalon on seadnud kokku Afganistanile pühendatud fotonäituse «Exodus».
Viimasel aastakümnel on Endel Apsalon töötanud sõjaväevaimulikuna Eesti kaitseväes, osalenud kolmel missioonil Afganistanis. Ta on osanud jäädvustada hetki sõjaväelinnakutes, Eesti sõdurite patrullretkedel ja kohtumistel kohalike afgaanidega.
«Näitan «Exoduse» loos inimesi, kelle tegevus, olemus, näod jutustavad rohkem kui sõnad. Igas valitud pildis on mitu lugu. On nende endi lugu, minu lugu, sinu – vaataja lugu. Aga vaata pildi sisse, seal on veel mitmeid lugusid,» on Endel Apsalon kirjutanud.
Näitus jääb Lihula mõisas avatuks märtsikuu lõpuni. Möödunud aasta sügisel oli sama näitus üleval Tallinna lennujaama galeriis.
Eesti Kirik

Tunne Kelam oma fotonäituse avamisel Põlva maavalitsuses.

Endel Apsalon ja Afganistan Lihula mõisas. 3 x internet

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)