Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Fookuses on meie laste kaitse

11.11.2015 | | Rubriik: Ühiskond

EELK perekeskuse konverents tõi kohale hulga huvilisi ja koostööpartnereid.

30. oktoobril pidas EELK Perekeskus Tallinnas rahvusraamatukogus konverentsi «Kes on Eesti laste kaitsja?», mis andis ülevaate lastekaitsetööst ning vaatas tulevikku uue seaduse perspektiivis.

Kohale oli tulnud sadakond inimest, kohalike omavalitsuste töötajaid, lastega tegelevaid spetsialiste, kirikurahvast. Ettekanded olid neljal teemal. Kõneldi 2016. aastal rakenduvast lastekaitseseadusest ja muudatustest sellega seoses ning kogukondlikust kasvamisest; lahutuse mõjust lastele; lastest ja perevägivallast ning positiivsest vanemlusest. Laste häält aitasid videoklippide vahendusel esile tuua Kaarli kooli lapsed, samuti sama kooli koor, kes osalejaid kauni muusikaga kostitas.

Kogu küla kasvatab
Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse peaspetsialist Kati Valma rääkis konkreetsetest olukordadest ja probleemidest lastekaitses oma igapäevatööst lähtudes. Ta rõhutas vajadust teha laste huvide kaitsel asutustevahelist koostööd ning tõi välja muudatused, mida uus seadus kaasa toob.
Raasiku valla sotsiaalpedagoog Õnnela Metsaorg arutles, millised on kogukondlikul tasandil ka näiteks maapiirkondades koostöö võimalused perede toetamisel ja laste elu edendamisel, lähtudes põhimõttest, et kasvatajaks on ikka kogu küla. Siin nähti ka koguduste olulist rolli, sest sageli on koguduseliikmete hulgas õppinud inimesed, kasutada saab ruume, koostöös on võimalik hankida raha koolitusteks ja tegevuseks. Põhimõtteliselt on kogudus kui kooskond kutsutudki teenima ja toetama.
Ilmselt on läbi need ajad, kui koostööd tehti vaid põhjusel, et see tagas mõnest projektist natuke raha. Toimiv kogukond ja rahulolevad pered on piisav motivaator selleks, et koostöö võiks iga päev reaalselt toimida. Samuti on oluline teadmine, et koostöövõrgustiku toel saab abi, kui enda oskustest, teadmistest või jõust puudu jääb.

Lahutuse mõjust lastele
Järgmise ettekande pidas Florence Schmitt, Turu ülikooli lastepsühhiaater ja terapeut. Ta tõi välja, et Soomes kogevad ligi pooled lastest oma vanemate lahutust või kooselu purunemist. Selle ilmne tagajärg peale emotsionaalse üleelamise on see, et neil on edaspidises elus raske luua usaldavaid suhteid. Kuigi kooselu võib lõppeda, ei lõpe sellega vanemaks olemine ja ühine vastutus ning väga tähtis on, kuidas kõigest toimuvast räägitakse lastele ja teistele lähedastele ning kuidas vanemlus edasi toimib.
Kahjuks näitab ka Eesti praktika, et vanemad, kes lahutavad, ei suuda sageli toime tulla oma emotsioonidega, otsuseid tehakse kiirustades ja teisi osapooli süüdistades ning lastest saavad oma õiguste kaitsjad ja manipulatsioonivahendid.
Florence Shmitti viimaste aastate uurimused ja töö on Soomes seotud peredega, kus vanemad on kas psüühikahäirega või vähidiagnoosiga või on lapsed seksuaalvägivalla ohvrid.

Vaesuses närbub tulevik
Vaesuse vastu võitlemise Euroopa võrgustiku Eesti-poolne juht Kärt Mere tõi oma ettekandes välja vaesuse mitu nägu ja selle kordumise põlvkonniti. Ta nimetas, et lastel ja noortel on hulgaliselt vajadusi, mis ühel või teisel viisil märkamata ja rahuldamata võivad jääda ning seeläbi on pärsitud laste areng, valikuvõimalused ja tuleviku vabad valikud.
«Laste vaesuse juures on kõige dramaatilisem laste endi ootuste ja lootuste purunemine, soovide allasurumine ning iseenese alaväärsuse tunnetamine,» tõdes ta.
Lähituleviku toetuses nägi Mere kohustust poliitiliseks tahteks, samuti rahastuse suurenemist probleemiga tegelemisel, aga ka abi andmise süsteemi muutmist nii, et abi saaja ei oleks häbimärgistatud, lahendamisse kaasamata ning ainult objekt protsessis. Samuti rõhutas ta, et uus lastekaitseseadus tuleb kohtadel kantseliidist puhtamaks teha ja panna inimlikku keelde.

Lapsed perevägivalla ohvritena
EELK perekeskuse juhataja Pia Ruotsala keskendus oma ettekandes tõdemusele, et igal juhul, kas ohvri või pealnägijana (uuemas käsitluses on ka pealtnägija ohver, samuti vägivallaakti sooritaja), on igasuguse perevägivalla puhul lapsed kõige suuremad kannatajad. Politsei olemasoleva statistika järgi on 82% vägivaldsetes peredes kasvavatest lastest vägivallaakti pealtnägijad.
Iga taoline lugu muudab lapse arusaama maailmast, vähendab usaldust enda ja ümbritseva suhtes. Nii soovib ka perekeskuse meeskond juhtida oma tööga ja kirjutistega tähelepanu sellele, et vägivallaga tegelemata jätmine ei too kaasa muutusi, kuid meid ümbritsev keskkond peaks ka edaspidi olema selline, kus me ennast hästi tunneme ning oma andeid ja oskusi arendada suudame.

Positiivne vanemlus ja selle toetamine
Tallinna Ülikooli õppejõud ja EELK perekeskuse nõustaja Lii Lilleoja  tõi oma ettekandes välja positiivseid arenguid Eesti seadusandluses. Vastavalt järgmisel aastal rakenduvale lastekaitseseadusele on kõigil kohustus olla osaline laste probleemide varajasel märkamisel. Positiivse vanemluse juures on oluline laste huvide toetamine ja nende suunamine, hooliv ning vägivallavaba kodu ja elukeskkond. Ometi on leitud, et praegustel lastevanematel jääb pingeliste olukordade ning kasvatusküsimuste lahendamisel vajaka teadmistest ja oskustest.
Õnneks on olemas vanemlust toetavad programmid. Perekeskus pakub peale kasvatusnõustamise, mis on siinkohal kõige esmane tugi, ka vanemluse ehituskivide koolitust ning toetab koostöövõrgustiku toimimist. Kogudustele pakutakse jätkuvalt koolitust, kus tutvustatakse uuel aastal rakenduva lastekaitseseaduse olulisi uuendusi nii inimeste kui institutsioonide jaoks.

Kasvame koos
Konverentsile tagasi vaadates oli suur rõõm, et kohale oli tulnud palju huvilisi ja koostööpartnereid, kes said päris hea ülevaate lastekaitse eri aspektidest. Töö turvalisema elukeskkonna kujundamisel ja laste toetamisel läheb edasi. Kes konverentsile ei jõudnud, saab ettekannete materjalidega tutvuda EELK perekeskuse kodulehel, ülekannet vaadata salvestisena veebis ning fotogaleriid keskuse Facebooki kontol.
6. detsembrini kestab ka kaastööde kampaania, kus lastelt oodatakse jutte või koomikseid teemal «Hea ema-isa meelespea ehk kümne käsuga paremaks lapsevanemaks» ning täiskasvanutelt jutte isiklikest kogemustest teemal «Minu lahutatud pere lapse lugu». Täpsete tingimustega saate tutvuda www.perekeskus.eu või Facebookis.
Oli hea meel tõdeda, et konverents pakkus huvi ja mõtlemisainet. Arutlusringis osalenud endine sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt tänas keskust hea töö eest ja tõi välja eri ametkondade koostöövajaduse.
Avasõnades kutsus minister Margus Tsahkna üles kõiki looma laste ja perede jaoks turvalisemat elukeskkonda ning peapiiskop Urmas Viilma, kes oli konverentsil aktiivne kogu päeva, innustas leidma aega oma lähedaste ja laste jaoks.
Mari Paenurm

Urmas Viilma, EELK peapiiskop:
«EELK Perekeskuse korraldatud konverents üllatas mind positiivselt mitmes mõttes. Korralduslikult laabus kõik kenasti ja oli hästi läbimõeldud. Kõnelejateks olid lastega seotud erinevate valdkondade head spetsialistid, mistõttu olid ka ettekanded sisukad ja asjatundlikud. Konverents oli osalejaterohke, mis tegi rõõmu. Kahju oli, et kirikuga seotud osalejaid, eriti vaimulikke oli kohale tulnud vaid mõni. Samal ajal olid mitmed ettekanded vaimuliku kui hingehoidja ja märkaja jaoks hädavajalikud. Sellised teemad nagu «Laps ja lahutus» ning «Laps ja koduvägivald» või ka «Positiivne vanemlus» andsid põhjuse järelemõtlemiseks, aga ka eelduse sekkumist nõudvate olukordade äratundmiseks või lahtimõtestamiseks. Palju häid ideid koguduseelu elavdamiseks said kohale tulnud vaimulikud ja koguduste esindajad ettekandest «Küla kasvatab», milles kirjeldati koguduse eeldusi kogukonnatöö koordineerija ja korraldajana.»

Peapiiskop Urmas Viilma koos perekeskuse juhataja Pia Ruotsala ja ühe peaettekandja Florence Shmittiga. 2 x Titta Maritta Hämäläinen

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)