Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Ferdinand von Wrangelli vapp taas oma kohal

19.06.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

Tallinna piiskopliku toomkiriku põhjalöövi idaseinal avati 7. juunil Ferdinand von Wrangelli (Wrangeli) rekonstrueeritud vappepitaaf, mis on viimane kiriku ajaloolistest vappidest.

Piduliku sündmuse puhul peetud mälestusteenistusel teenisid toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma ja Saksa Lunastaja koguduse õpetaja Matthias Burghardt. Kohal viibisid ka Wrangellide suguvõsa liikmed mitmelt poolt Euroopast.
Vapp oli originaalis valmistatud papjeemašeest ning seetõttu väga halvas seisukorras. Wrangelli järeltulijate tellimusel ennistas vapi restauraator Alexander Eckhard. Kolmeaastase töö tulemuseks on papjeemašeest valmistatud kenotaaf, millest 75% on originaali rekonstruktsioon.
Ferdinand von Wrangell (1796 Pihkva – 1870 Tartu) oli väga kuulus maadeuurija. Osales koos Adam Johann von Krusensterniga ümbermaailmareisil. Wrangelli huvi oli seotud Põhja-Jäämerega ning tema nime kannavad Wrangelli saared, mäestik ja laht.
1829. aastast oli ta viis aastat Alaska, mis kuulus siis veel Vene riigile, kindralkuberner. Alaska mõnedel indiaanihõimudel on tänapäevani kirillitsal põhinev kirjakeel.
Admiral Wrangell kuulus ka Vene Keiserliku Teaduste Akadeemia ja Vene Geograafia Seltsi liikmete sekka. Erru läks Wrangell viitseadmiralina ja asus elama Virumaale Roela mõisa. Ta on maetud Viru-Jaagupi kalmistule. Roela põhikool kannab Ferdinand von Wrangelli nime.
Tallinna toomkiriku seintel on üle saja heas korras vapi – see on Euroopa suurim vapp­epitaafide kogu.
Tiiu Pikkur

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks. (Ps 33:12)