Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Fanny de Siversi kirjad Eesti sõpradele

11.12.2019 | | Rubriik: Kultuurielu, Persoon minevikust
Veidemann,Rein

Rein Veidemann raamatu esitlusel Fanny de Siversit meenutamas. Tiiu Pikkur

28. novembril meenutati Tallinna Jaani kirikus esseisti, filosoofi ja keeleteadlast Fanny de Siversit ning esitleti tema kogutud teoste teist osa „Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sõpradele“.

Koostaja on teoloogiadoktor Arne Hiob ja väljaandja kirjastus Gallus. Esimene köide „Kogu mu elu on advendiaeg“ ilmus 2018. aastal ning kolmandat köidet on oodata autori 100. sünniaastapäeva paiku.
Fanny de Sivers on tuntuks saanud ajalooliste, usundilooliste ja filosoofiliste tekstide poolest. Uut raamatut raamistavad eraldi ilmunud brošüürid: „Jõuluaja kirjad“, „Paastuaja kirjad“, „Ühelt kaldalt teisele“, „Haigus võib avada aknaid“ ning „Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm“. Ulatuslik keskmine osa sisaldab erinevatest väljaannetest kogutud kirjutisi markantsete, eriti Prantsusmaaga seotud isikute kohta, samuti revolutsioone, võimu- ja naisküsimusi puudutavaid artikleid, mille väärtust on esseistikažanris hinnatud ülikõrgeks.
Meenutusteõhtul oli kaks huvitavat ettekannet. Fanny de Siversi loomingut religioossest vaatepunktist avas tõlkija Helle-Helena Puusepp. Isiklikke mälestusi ja kohtumisi Fanny de Siversiga meenutas kirjandusteadlane Rein Veidemann, kes vaatles esseisti loometööd kirjandusteaduslikust seisukohast. Veidemann ütles, et erilist rõõmu pakkusid talle sagedased ühissõidud Tallinna ja Tartu vahel, kus hargnesid alati Fannyga väga huvitavad vestlused. Veel märkis ta, et Vello Salo on nimetanud Fanny de Siversit Maarjamaa emaks.
Fanny de Sivers (1920–2011) sündis Pärnus, õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Eestist lahkus 1941 ja elas 1949. aastast Prantsusmaal. Õppis erinevates Euroopa ülikoolides, unistas elukutselise baleriini karjäärist, kuid oli tervise tõttu sunnitud loobuma. Töötas tõlgi ja sekretärina riigiasutustes, 1964–86 keeleteadlasena Prantsuse riiklikus uurimiskeskuses. Aastatel 1993–94 oli ta Tartu ülikooli külalisõppejõud. Ta on paljude keeleteaduslike uurimuste autor ning eesti kirjanduse prantsuse keelde tõlkija, oli Eesti Kirjanike Liidu liige.
Meenutusteõhtul võtsid sõna piiskop Philippe Jourdan jt. Muusikalist külakosti pakkus ansambel Tuli Taevast.
Tiiu Pikkur

Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik maailm on täis tema au! (Js 6:3)