Ewangelium Pühhast Matteussest ülleskirjotud
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 20. märts 2019 Nr 13 /
Se Taiwa Rikkus on ühhe Perremihhe saarnane, ke hoomselt wälja läks töteggijid palgama, omma wina Mä sisse. Ning kui temma neile Töteggiale säädnud olli ühhe krossi Päwa Palgaks, läkkitas temma neid omma wina Mä sisse. Ning läks wälja kolmandel Tunnil ning näggi Teisi Turro pääl tühjalt seiswa. Ning üttel nende wasto: Minge teie ka se wina Ma sisse, ning me öige on, tahhan minna teile anda. Ning nemmad läksid. Taas läks temma wälja kuende ning ühheksama Tunnil, ning teggi selsammal kombel. Agga ühheteistkümne Tunnil läks temma wälja, ning leidis teisi tühjalt seismast, ning üttel nende wasto: mis teie siin keige (pitka piddusse) päwa tühjalt seisate. Nemmad ütlid temmale: meit ei olle üksigi palganud: Temma üttel nendele: Minge teie ka Wina Mä sisse, ning me öige on, peate teie sama. Ning kui Öhto sai üttel se wina Mä Jssand omma kafri wasto: kutso need Töteggiad ning anna neile Palka, ning hakka wiimsest essimesse sadik. Siis tullid need kummad ühheteistkümne tunnil ollid Palgatud, ning said igga üks omma krossi.
Eelnev lõik on pisut tuttav, aga raskesti äratuntav. See on möödunud pühapäeva kirjakoht Matteuse evangeeliumi 15. peatükist. Pärineb see nn Müncheni käsikirjast aastast 1694 ja seda peetakse Johann Hornungi tõlkeks. Selle vanim säilinud koopia asub Münchenis Baieri riigiraamatukogus. Vanad piiblitõlked leiab 1947. aastal asutatud Eesti Keele Instituudi kodulehelt. Instituut loob Eesti piiblitõlke ajaloolist konkordantsi, andmebaasi, millesse kavandatakse koondada kõik säilinud piiblitõlked ja piiblitõlkekatkendid kuni esimese trükipiiblini, mille ilmumisest möödub tänavu 280 aastat.
On tänuväärne, missugust tööd instituut teeb eesti keele hoidmisel ja arendamisel. Möödunud aastal ilmus Eesti Keele Instituudis uus õigekeelsussõnaraamat ja möödunud nädalal emakeelepäeval kuulutati see aasta keeleteo vääriliseks. „ÕS-ide järjepidevus – praegune ÕS on järjekorras kolmeteistkümnes – sümboliseerib eesti keele püsimist, hoolimata rasketest aegadest ja riigikordade vahetumisest,“ kirjutab Õpetajate Leht.
Rita Puidet
